Õigusõpetus ja seadused (6)

Sarnased õppematerjalid

19

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses

Sissejuhatus õigusteadusesse

7

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

1.sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab: a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist; 2. vabaduse kindlustamine, mis hõlmab a) kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, b)kaitset riigi sekkumise eest ja c) vabaduse realiseerimise garanteerimist; 3. õigusliku võrdsuse tagamine; 4. sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustuse tagamine; 5. sotsiaalse protsesside juhtimine. 13. Õigusriik. Riik, kus inimeste üle valitsevad seadused. Neid järgivad nii valitsejad kui valitsetavad. 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Õiguse allikad on kohad, kust leida õigust. Need on seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloova ja puhtalt õigust rakendava akti piir läheb sealt, kust jookseb õigusakti ja õigusakti täitmiseks ettevõetava toimingu piir. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. Eestis

Õigus

6

docx

Õiguse alused konspekt

Õigusinstituut on teatud instituudi poolt. õiguse allharu. Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime,

Õiguse alused

16

docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt

Siis hakati pöörduma hellenistliku aja põhimõtete juurde ehk kodifitseerimise põhimõtete realiseerimise juurde:  Keiser Theodosius II (438-439 pKr) – Codex Theodisianus  Keiser Justinianus (529-533 pKr) – Corpus iuris civilis  Frankide õigus – Lex Salica (tegemist on seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Selle uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid.) Õiguse allikate kujunemisloo üheks sisuliseks ja huvipakkuvaks aspektiks on seejuures asjaolu, et varakeskaegsetes riikides hakkas inimene kuuluma õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Ühes arhailises riigis koheldi seega roomlasi rooma, germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal oli lokaal- ehk partikulaarõigus (XIII saj hakati koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad)

Õiguse entsüklopeedia

17

doc

Eksamiküsimuste vastused

Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Iga inimese teadlik tegevus taotleb teatavat tulemust. Eesmärk ongi selle taotluse ideaalne kujund. Kuna eesmärk ennetab kavandatud tulemust, siis suunab ta tegevust kavandatud eesmärgi suunas. Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist

Õigus

38

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga, väärtpaberi,autori,konkurentsi. Tööõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. - Ius non scriptum – kirjutamata õigus. Õigus käis hõimkondade tava ja moraalitunde järgi. Nt lindpriide hõimust väljasaatmine. - Ius scriptum – kirjutatud õigus. Riigi poolt kehtestatud. Nt 12 tahvli seadus, Hammurapi koodeks, Vana-Rooma seadus 6. Riigi tunnused. - Avalik võim – erinevad ülesehitused. Territoorium – riigipiiriga määratletud osa (ka õhk ning vesi). Rahvas – kõige kõrgema võimutäiusega. Samas ise õigussubjekt. Lisaks: lipp, hümn, vapp 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus.  - Vormid: Monarhia – Vorm, kus riigipeaks on monarh – veresuguluse kaudu. - Piiramatu – ühe isiku käes on kogu võimutäius. Seadusandja,

Õiguse entsüklopeedia

4

doc

õigusõpetus

Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani. Eraõigusliku juriidilise isiku õigus- ja teovõime tekib tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18- aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel

Õigusõpetus

40

docx

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE

õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. -Siseõigus- organisatsiooni sisene, peab olema välisõiguse poolt toetav -Välisõigus- organisatsiooni väline -Materiaalne õigus- kirjeldab tegevuse sisu, mis tahan teha (nt ebaseadusliku läbiotsimise v elamispinnalt

Sissejuhatus õigusteadusesse

Kommentaarid (6)