EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED

Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda, esimene kord toimusid meistrivõistlused 1939. aastal. Turniiri finaalpaar sai 2012. aasta

Kehaline kasvatus

24

doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis .......................................................

Kehaline kasvatus

7

doc

Korvpall

Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte ­ kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng.

Kehaline kasvatus

6

docx

Eesti jalgpalli, korvpalli ja jalgpalli ajalugu

pealinnale lähimates linnades, sealhulgas Narvas. Tallinnasse jõudis mäng hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud Sankt-Peterburis õppides. Järgmine teadaolev fakt on see, et 1916 .a. sügisel hakkas Tallinnas Suur-Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (tänane GAG) uues 1911. aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Lühikest aega nõukogude perioodil peeti 1916. aastat ka Eesti korvpalli sünniaastaks, kuid hilisemas ajaloo käsitluses on sellest loobutud ja sünniaastaks loeme ikkagi 1920. aastat. Seda põhjusel, et 1919/1920. hooajal alustati vähemalt kahes Tallinna koolis regulaarsete treeningtundide läbiviimist uudsete ameerika mängude basket-ball ja voley-ball juurutamiseks. Lisaks August Soodlale Poeglaste(endises Nikolai ) Gümnaasiumis, hakkas Tallinna Reaalkoolis poistele mängu

Sportmängud (pallimängud)

11

doc

Korvpall

Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida ­ Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus).

Kehaline kasvatus

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%.  Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 1940­1953 1940. aasta juunipööre ja teatrid: · Poliitilised muutused ja sellest tulenev · Seltside sulgemine · Teatrite riigistamine · Muutused repertuaaripoliitikas ­ tuli sisse ideoloogiline aspekt · Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 ­ N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre

Eesti teatri ajalugu

176

doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada. Loodeti ühe hooga jõuda Läänemereni välja, sellest ei tulnud midagi välja. Uuesti taastati pealetung 1944 sept keskel, selleks ajaks oli sakslaste olukord teistel rindelõikudel oluliselt halvenenud- Normandia dessant ja teine rinne Prn-l, Punaarmee Bagration Valgevenes jne. Saksa väejuhatus oli Baltikumis tegutsevate vägede arvu sept-ks oluliselt vähendanud. Operatsiooni

Ajalugu

46

rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920. aasta põhiseadus oli äärmusparlamentaarne, riigijuhi institutsioon jäeti vasakpoolsete eestvõttel välja kartuses, et võim võib liialt ühe isiku kätte koonduda; ühekojaline 100liikmeline Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja väga lühiajalised valitsused, sest parlamenti pääsenud erakonnad (palju) ei suutnud omavahel

Ühiskond

Kommentaarid (0)