Miks jäi teise maailma majandus alla
esimese maailma majandusele?
Teiseks maailmaks nimetati
idabloki riike. Idabloki riigid kuulusid NSVL alla. Teises maailmas
oli võimul kommunism mis tähendas, et seal oli plaanimajandus ja
käsumajandus. See tähendab, et seal polnud eraettevõtteid, kõik
kuulus riigile ja riik juhtis neid vastavalt oma vajadusele.
Esimeseks maailmaks nimetati lääneriike nagu Prantsusmaa ja USA.
Esimeses maailmas oli võimul demokraatia ja sellest tulenevalt ka turumajandus . Kuna neis riikides oli turumajandus , siis majandus
alati arenes, sest oli palju eraettevõtteid, mis võisid müüa
palju tahes ja toota palju tahes.
Nõukogude Liidus oli
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M H
Õppematerjali autor
Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse.
NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär  Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan  Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus  Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest Sulaaeg  Periood, mis algas pärast Stalini kuritegude paljastamist, hakati pöörama rohkem tähelepanu välissuhete arendamisele, põllumajandusele ning kergetööstusele. Stagnatsioon  70ndatel kõikides valdkondades  majanduses, poliitikas, vaimuelus valitsev seisak. Dissidentlus  Teisitimõtlemine 60ndate NSVL-I ühiskonnas tagurluse vastu, eestvedajad eelkõige haritlased.
Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis suurriikide jagunemine lõpule. Nüüdsest seisid ühel pool Antat ja teisel Kolmikliit. ESIMENE MAAILMASÕDA Sõja põhjused Ei usutud sõja võimalikkusesse, ega pingutatud selle ärahoidmise nimel Saksamaa soovis iga hinna eest Euroopas juhtpositsiooni Sõdu romantiseeriti Rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid puudusid Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja käik
rahvuslased jäid peale  II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu o Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused o NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast o NSVL-s jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamisele  Stalini kõne Moskvas 1946 – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas; andis märku, et NL valmistud konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)  Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma;
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome
II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s. 1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu. -Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite(NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3
1937 ühines Antikomiternipaktiga Itaalia  Berliin-Rooma-Tokyo telg Rahvasteliidul ja lääneriikidel ühine lepituspoliitika, sest Sm oli liiga tehtud enne. Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid  solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis  1924 *sõjamajanduselt  rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus  Ford T
Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid