50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
187 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
its2cold
Õppematerjali autor
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esim
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
Riikide arengutaseme näitajad. SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul. GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon, rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. · NAFTA- north-america free trade agreement. Kaotatud on kõik kaubandus tõkked
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid