100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-08-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PuuTagaIlves
Õppematerjali autor
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena
V: ,,Kõige õnnelikum on selle saatus, kes veedab oma elu ilma suuremate vaimsete kui ka kehaliste valudeta, mitte aga selle oma, kellele on osaks langenud elavaimad rõõmud ja suurimad naudingud." 19. Mille abil suutis kristlus võita judaismi ning kreeka ja rooma paganluse? V: pessimismiga; möönmisega, et meie seisukord on äärmiselt vilets ja patune 20. Mis on Schopenhaueri arvates naiste väljamõeldis? V: abielu ja truudus Karl Marx 1. Kus Marx sündis ja mis sajandil? V: 19. sajandil Trieris, Lääne-Saksamaal 2. Mis elukutse oli Marxi isal? V: advokaat 3. Mis ülikoolides Marx õppis? V: Bonni ja Berliini ülikoolis 4. Mis kahe mõttetarga loodusfilosoofiast kirjutas Marx oma doktoritöö? V: Demokritosest ja Epikurosest 5. Pärast mitu aastat kestnud kihluse järel lubas parun von Westphalenina oma tütrel Jennyl abielluda Marxiga? V: pärast 7 aastat kestnud kihlust 6
Peaks olema selline meetod, kus meil on teada teatud üldine seaduspära ning selle alusel kontrollime igat üksikut vaatlust, et kas viimane vastab sellele seadusele. 4. Milles seisneb demarkatsiooniprobleem? Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5. Kuidas positivistid selle lahendasid? 6. Kuidas lahendab Popper demarkatsiooni-probleemi? Karl Popperi teadusfilosoofia järgi on empiiriliste teaduste (sealhulgas loodusteaduse) uurimisainet puudutav teoreetiline väide või teooria teaduslik ainult juhul, kui see on põhimõtteliselt falsifitseeritav ehk kummutatav ehk ümberlükatav vaatluste ja katsete põhjal. See on Popperi lahendus demarkatsiooniprobleemile. 7. Kogemus kui meetod mida see tähendab? 8. Kuidas mõistab Popper objektiivsust? 9
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t
Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid