Need kes pooldavad, ütlevad, et vigadeta toimivat turgu ja konkurentsi pole reaalsuses olemas. Kuna esinevad turutõrked, peabki riik sekkuma, et neid puudusi likvideerida. Õiguslike normide kehtestamine, pehmendada turutõrkeid, koguda makse, jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, planeerida ühiskonna majanduslikku arengut Turutõrked- olukorrad, kus turumehhanismid ei suuda tagada maksimaalset kasumit (haridus, loodushoid, maanteede kasutamine, riigikaitse jmt.) riigi sekkumine nende lahendamisel: *reguleerima kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti; *mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist; *tegelema ise tootmisega; *tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Õp.lk.34 (1, 2, 3). Ühishüvis- nt.rand, info, julgeolek-hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta Erahüvis-nt.kinopilet, hamburger- kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille
riigiõigus jmt) Õigusriigi tunnusteks peetakse: 8 o põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; o garanteeritud kodanikuõigusi; o ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; o seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule; o õigus informatsioonile ja selle levitamisele; o kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus. Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: o väärteod o kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime
Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56
lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887. aastatest Saksamaal – tekkisid pensionid (sellel pani aluse Saksamaa kantsler Otto von Bismarck) Teise muutuse tõid revolutsioonid, mille tulemusena tekkis kodanikuühiskond. USAs 1930 aastatel (F
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.
proletariaat müüs oma tööjõudu 87 kodanlikud revolutsioonid võimule oli kõikjal tulnud kodanlus 88 heaoluriik hakkas kujunema 1880. Saksamaal, 1920. Põhja-Euroopas, USAs 1930. 89 Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub vajadusel 90 majandusse ja jaotab tulud ringi. 91 Klassikalise riigi funktsioonid: 1) seadusloome 2) õiguskord 3) riigikaitse 92 Heaoluga käib kaasas sotsiaalne õiglus Kaks Eestit (skeem lk 14) 93 Heaolu riigi tunnused - 1) ressursside ülekandmine(astmeline tulumaks jne) 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri 94 Pärast teist MSi arvati, et riik sekkub majandusse ja annab toetusi kuni 95 majanduslikust madalseisust väljasaamiseni <- ekslik arusaam, kulutused sotsiaal- 96 sfäärile on pidevalt kasvanud
vahekorda maailmas * Pluralism demokraatlikku ühiskonda iseloomustav arvamuste ja ideede paljusus. Eesti demokraatia võimalused: · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades ärimeestel olla informeetirud ja osaleda poliitikas (nt riik rahastab haridust, ülikoolides tasuta õppekohti, luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk
Kõik kommentaarid