Valglinnastumise mõjud keskkonnale (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Linna kompaktsus ja laialivalgumine

vahel. Algselt arvati, et kuna linnas on asutused ning inimesed väga lähestikku, tekitab see stressi, depressiooni ja ka õhusaastatusega kaasaskäivate hingamiselundkondadega seotud haiguste tõusu. Avastati, et suurema asustustihedusega aladel on vaimsest häiringust tingitud surmajuhtumeid vähem, samas oleneb see teistestki faktoritest, näiteks elamutüübist. (Burton, 2000) 4. Eksiarvamused kompaktsest linnast Neumani (2005) väitel kehtib kompaktse linna ja valglinnastumise vahel paradoks, mille puhul hajalinnade vastu võitlemiseks üritatakse rajada kompaktseid linnu, kuna eeldatakse, et kompaktsed linnad on jätkusuutlikumad. Kuid rahvastiku tiheduse kasvades hääletavad paljud inimesed oma jalgadega ja kolivad linna äärde madalama tihedusega piirkondadesse, suurendades valglinnastumist. Neumanni hinnangul on üheks paradoksi põhjuseks laialt levinud väärarusaam, et kompaktsus toob automaatselt kaasa jätkusuutlikkuse tõusu. (Neumann)

Ühiskond

31

pdf

BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres

Arvatavasti on selle põhjuseks intensiivsem settimine ja vee hägusus, aga ka laevade mootorite ja lainete poolt põhjustatud mehaanilised mõjutused (lühiülevaade toodud Martin et al., 2006) Võõrliikide invasioon on üks järk-järgult kasvavaid probleeme veekogude ökosüsteemides. See, peamiselt inimese poolt põhjustatud protsess, on tekitanud olukorra, kus ettearvamatud ja tihti pöördumatud muutused on avaldanud mõju biootilisele ja abiootilisele keskkonnale veekogudes üle maailma. Kuid Läänemere ökosüsteemis ei ole veel täheldatud massilist kohalike liikide asendumist võõrliikide poolt. Selle põhjuseks võib olla paljude vabade elupaikade ja erinevate nishide olemasolu geoloogiliselt noores Läänemeres. Tavaliselt introdutseeritakse uued liigid vette laevandusega ­ näiteks ballastveega või laevakerel olevate setetega (Leppäkoski et al., 2002). Sügavuse suurenedes valguse hulk kahaneb ja assimileerimine muutub taimedele raskemaks

Rannikumere keskonnakaitse

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku

Turundus

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008). Külastuse aktsepteeritavad mõjud (limits of acceptable change) teatud piirkonna jaoks lubatud ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste määr. Indikaatorite limiteeritud mõõdetavad väärtused selgitatakse välja seire käigus. Kaitsekorralduses püütakse hoiduda lubatud mõju ületamisest ning keskendutakse eelkõige neile aladele, kus lubatud keskkonnamõjude määr on ületatud või on suundumus neid ületada, kui ala kasutatakse edasi samas mahus ning samamoodi.

Loodus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.  Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne

Keskkonnakaitse ja säästev areng

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett  Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

aastast. Seire eesmärgiks on jätkuvalt hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju ning eelnevatel aastatel teostatud täite- ja süvendustööde järgset mõju põhjaloomastikule, taimestikule, kalastikule ja lähipiirkonna rannaprotsessidele. Seoses Saaremaa sadama ehitusega teostati Saaremaa sadama ehitusjärgset merekeskkonna ja linnustiku seiret. Seirete peamiseks eesmärgiks oli hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju keskkonnale Küdema lahes, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema lahe hoiuala. Eksperdid on järeldanud, et Saaremaa sadama mõju Küdema lahe linnustiku, loomastiku, taimestiku kooslustele ja rannaprotsessidele praktiliselt puudub. Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Tehnoökoloogia

Kommentaarid (2)