Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Inglise laenud eesti keeles

.......................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................................................................. 8 KASUTATUD Kirjandus........................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles. Referaat on kirjutatud kolme allika

Eesti filoloogia

18

odt

Inglise keele laenud eesti keeles

Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli juhusliku moesõnaga või uue jäädava väljendiga, mis lisandub eesti kõne- ja kirjakeelde. Aino Jõgi on 1971. aastal eesti keele anglitsismide hulgaks märkinud u 750 sõna, kuid tuleb arvestada, et nende sekka on loetud ka kunagiste meremeeste ja sportlaste kasutatud suulisi laene, mis praeguseks on aktiivsest keeletarvitusest kadunud (Leemets 2003: 571, Jõgi 1971 kaudu).1

Kirjalik eneseväljendus eesti keeles,...

9

docx

Inglise keele mõjud eesti keelele

Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012  Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2

Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus

28

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

tegevuseks, kuigi leksikograafias eristatakse samuti teoreetilist (märksõnade valik, sõnaraamatu makro- ja mikrostruktuur, eessõnad ja lisad) ja praktilist poolt (sõnaartikli koostamine ja esitus). Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid,

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

33

doc

Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses

1.2 Teater.Muusika.Kino.............................................................................. 11 1.2.1.3 Areen........................................................................................................12 1.2.1.4 Nädal.......................................................................................................13 1.2.2 Analüüs..........................................................................................................14 1.3 Tsitaatsõnad.......................................................................................................... 17 1.3.1 Sõnad............................................................................................................. 17 1.3.1.1 1. Sirp.......................................................................................................17 1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad)............................................................17 1.3.1

Kirjandus

1

docx

Sõnade laenamine eesti keelde

Hispaania keelest: karamell, mandariin, vanill … Soome keelest: koormaauto, nabatants, üritaja, masin toimib, suhtkoht, anna minna… Vene keelest: nahaalne, on sattunud tupikusse, reeglina, loetud sekundid… Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega. Seejärel hakatakse tegema eestipäraseid muutevorme. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua neli alaliiki: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, (nt yuppie, happening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP — vipp, UFO ~ ufo). Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus

Eesti keel

13

doc

SLÄNG

1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks

Eesti keel

25

doc

Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kastamine eesti keeles

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE.................................................................................................

Eesti keel

Kommentaarid (1)