50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zmile91
Õppematerjali autor
krediidiasutuse seadus peab olema kooskõlas ka erisätetega. 3.seotud just EL pangandusdirektiividega. Neid direktiivi põhimõtteid püüti seadusesse viia ja sellest tulenevalt on ka täiendatud. Tegevusloaga seotud direktiivid on kirjas EL II pangandusdirektiivist. 1999 kuni siiani on täiendusi ja muudatusi sisse viidud nii EL soovitusel kui ka IMF ekspertide soovitusel. Edasi siis tegevusloa põhimõtetest: Kui panka hakata asutama, siis tegevusloa annab välja finantsinspektsioon tähtajatu. Tegevusluba ei saa üle anda ega kasutada mõni teine isik, seadusega on see kategooriliselt keelatud. Enne 1999 aastat see nii täpselt sõnastatud ei olnud. DIVEC uurimistulemustena tuli välja, et tegutses osaliselt panga nime all. Tegevusloa taotlemise juures põhimõtteliselt need dokumendid ja plaanid ja nägemused, mida tuleb esitada on väga põhjalikut, kirjas § 131 seda on oluliselt täiendatud ja muudetud.
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud
), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille vastustest selgub, kas ettevõtja teab ja täidab Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid. Regulaarne aruandlus ja aruannete analüüs
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh
Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“)
o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused: Asümmeetriline informatsioon Vale valiku ja moraaliriski oht Finantstehingute efektiivsuse langus Investorite lahkumine turult Vormid: Riigipoolne reguleerimine Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse Pankade hoiustajatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid