Kordamisküsimuste vastused (2)

1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas.
Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus.
Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise.
Areng Euroopas
Esimesed organisatsioonid , mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril ). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 – Ahvenamaa , 1569 – Kaipfstocki piirkond Šveitsis, 1836 – Drachenfelseni kalju Saksamaal).
1840 – I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 – I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 – I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste ”looduskaitse”. Esimeste rahvusparkideni jõuti alles möödunud sajandi alguses – 1909 Rootsis.
Areng Põhja-Ameerikas
1873-75 – I metsakaitseorg-d (sest metsad hakkasid vähenema raiumise ja tulekahju läbi)
1886 – Metsaamet, 1870 – Am. Kalanduse Selts, 1883 – Am. Ornitoloogide Liit
1832 – maalikunstnik G. Catlin käis välja idee luua rahvusparke. Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I rahvuspark 1885), Mehhikosse ( 1898 ), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse ( 1897 ).
Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast
Areng Eestis
Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest. Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu raiekeeluga ( 1297 – Taani kuningas E. Menved keelas