Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjand "Põlvkondade vahelised suhted" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kirjand  Põlvkondade vahelised suhted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerkeMe Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Põlvkondade vahelised suhted

Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused? Tuleb tihti ette olukordi, kus vanemad põlvkonnad kritiseerivad nooremaid ja vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on alati raske ja sellepä

Kirjandus
thumbnail
1
odt

Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõjud

Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nende vanemad on ar

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega

Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isa

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Miks tekkivad põlvkondade vahelised konfliktid?

Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle ja varsti saavad aru

Eesti keel
thumbnail
9
doc

Konflikt-vajalikud või kahjulikud

Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad ­ seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konfl

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Vanamees ja meri kirjand

Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne tekitas iiveldust ja mine

Kirjandus
thumbnail
1
odt

Raha vastu vahetatud inimtunded

Raha vastu vahetatud inimtunded Tänapäeval mängib suurt rolli inimese elus raha. Tähtsaks peetakse materiaalseid väärtusi ning seisust, kus keegi asetseb. Nii on olnud see juba ammustest aegadest alates. Inimesed töötavad, et ellu jääda, et oma lapsi ülesse kasvatada ning võimaldada neile kõlblikke elamistingimusi. Kõige selle taustal jääb aga tähelepanuta inimeste vahelised tunded ja suhted. Õpetliku ja elulise näite saab tuua teosest ,,Isa Goriot", kus peategelasest rikas nuudlivabrikant tegi kõik selleks, et tema tütred õnnelikud oleksid. Isa Goriot toetas oma kahte last igas olukorras ning oli nõus isegi hinge heites taas tööle asuma, kui see vähegi võimalik oleks olnud. Tütred aga ei hinnanud isa püüdlikust ning kasutasid teda ainult vajadusel ressursside suurendamiseks. ,,Raha on elu. Rahaga saab kõike" (Goriot), selles ütluses väljendub tema arusaam, et isegi õnn ja ini

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Elekter ei anna armastust

Elekter ei anna armastust Mis on armastus? Armastus on suur kiindumus, inimese üllaim tundmus- nii ütleb selle kohta sõnaraamat. Mis on ta aga tegelikult? Miks paneb ta inimesed seda avaldades käituma niivõrd pööraselt, et ei tehta enam vahet maal ega ilmal? Armastus ongi suur kiindumus ning inimese üllaim tundmus, kuid teda ei ole võimalik kontrollida. Ei ole inimese võimuses seda tunned summutada ega äratada tahtlikult. Just kontrollimatuse, juhtimatuse tunne tekitab niivõrd palju paksu verd, armukadedust ning meeltesegadust, et rikub peaaegu kogu ilu ära. Armastus on müsteerium. Üksi inimene ei suuda seda ealeski defineerida ega iseloomustada täie tõena ehk tõelise olemusena. Inimmõistusel on piirid. Teadlased räägivad, et armastus ja sellega kaasas käivad negatiivsed ning muidugi ka positiivsed tundepuhangud on tingitud erinevate kemikaalide, mida inimorganism tootma hakkab teatud välismõjude korral, r

Kirjandus



Lisainfo

Kirjand teemal \"Põlvkondade vahelised suhted\"

Kommentaarid (1)

SkOrPiOn93 profiilipilt
Allan All: noh jh
19:26 31-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun