Kordamine-alused (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Metallid

Fe + HCl = FeCl2 + H2 3) Reageerimine metallioksiididega, tekib sool ja vesi CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4) Reageerimine alustega, tekib sool ja vesi HCl + NaOH = NaCl + H2O (neutraliseerimisreaktsioon) Alused e. hüdroksiidid on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-) Indikaatorid: Lakmus- siniseks Fenoolftaleiin- lillakaspunaseks Vees lahustuvuse järgi Vees lahustuvad, tugevad alused ­ leelised: KOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2 Vees lahustumatud, nõrgad alused: Al(OH)3, Cu(OH)2, Fe(OH)3 Aluste saamine: 1) Leelised: metallioksiidi reageerimisel veega (ühinemisreaktsioon) K2O + H2O = 2KOH  Na2O + H2O = 2NaOH CaO + H2O = Ca(OH)2 BaO + H2O = Ba(OH)2 2) Rasklahustuvate hüdroksiidide saamine: vähemaktiivse metalli oksiidid veega ei reageeri, saadakse metallisoola reageerimisel leelisega

Keemia

3

rtf

8 klass kõik koos

Alused ehk hüdroksiidid. Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad: NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi KOH - kaaliumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid ALUS = METALL + OH OH on alati - . NaOH -> Na + OH Mh( OH )2 -> Mg + OH CaOH -> Ca on 2 rühmas -> Ca(OH)2 Ohutusnõuded: 1) Käe pealt ära pesta koheselt! 2) Äädikhapet peale panna veega pestes ( lahustatud ). Aluste liigid ja esindajad. 1) Tugevad alused = leelised · söövitavad · lahustuvad vees hästi I A metallid + OH = leelis Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH. Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH. 2) Keskmised alused II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2. Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2. 3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=al

Keemia

29

rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä

Keemia

4

doc

Happed, alused, soolad

· tugev alus + tugev hape, näiteks NaCl sest NaOH + HCl keskkond neutraalne. · tugev alus + nõrk hape, näiteks Na2CO3 sest NaOH + H2CO3 keskkond aluseline. Elektrolüüdid ... nim. aineid, mis sulatatud või vesilahuses juhivad elektrivoolu. Elektrolüüdi lahuses peavad olema ioonid, seega ained peavad lahustumises osaliselt või täielikult lagunema ioonideks. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Elektrolüüte liigitatakse tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4). Reaktsioonide elektrolüütide lahuses Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib: · sade · vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse Elektrolüütiline dissotsiatsioon ... on ioonide tekkimise protsess lahuses. Iooniliste sidemetega ühendite puhul (ntx

Keemia

5

docx

Elektrolüüdid

juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained. Meeldetuletuseks: Iooniline side esineb ainetes, milles elementide elektronegatiivsuste erinevus on suur (aktiivne metall + mittemetall). Polaarne side tekib elektronegatiivsuste väiksema erinevuse korral (erinevad mittemetallid). ? 1.1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2

Üldkeemia

10

doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261 4. liitaine protsendiline koostis ­ CaO Mr(Ca+O)=40+16=56  hapnikusisaldus: 5. hapnik ja lämmastik ­ Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil. Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole. Lämmastik on raske gaas. 6. happed, alused, soolad ­ happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised. tugevad happed ja nõrgad happed. leelised: tugevad, lahutuvad vees, söövitavad. 7. lahuste pH ­ pH on suurus mis näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. 8. reaktsioonivõrrantite tasakaalustamine ja koostamine. METALLID 1. Alumiinium

Keemia

8

docx

Keemia eksamimaterjal

+oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape

Keemia

Kommentaarid (0)