Lihtlause koondskeem - Esitlus Kõne

11

docx

Kirjavahemärkide tabel

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu.

Eesti keel

4

docx

Baskerville'ide koer - kokkuvõte

Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1

9.klass

9

doc

Eesti keele reeglid

c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS

Eesti keel

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Koidula-nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu

Eesti keel

10

doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

(arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. 6 LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus – öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus – öeldis – alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu

9. klassi eesti keel

19

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline

9. klassi eesti keel

19

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline

Kategoriseerimata

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1) esisuurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt ,,Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda;

Eesti keel