Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on toitaineid vajalikud?
  • MILLEKS ON TOITAINED VAJALIKUD?

Lõik failist

Milleks IAF?
• Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga .
• Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt.
Anatome kr. lahti või välja lõikamine
Anatoomia alajaotused:
1) normaalanatoomia
2) patoloogiline anatoomia
3) topograafiline anatoomia – teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.)
4) arenguanatoomia – viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni
5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia
6) võrdlev anatoomia

Vasakule Paremale
Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #1 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #2 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #3 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #4 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #5 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #6 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #7 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #8 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #9 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #10 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #11 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #12 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #13 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #14 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #15 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #16 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #17 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #18 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #19 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #20 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #21 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #22 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #23 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #24 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #25 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #26 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #27 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #28 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #29 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #30 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #31 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #32 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #33 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #34 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #35 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #36 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #37 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #38 Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt #39
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 330 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariann3 Õppematerjali autor
Eksamiküsimused on põhiliselt sellest konspektist

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

Bioloogia
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele. 4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid? Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad

Bioloogia
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

tööl.. Lipiidide hormonaalne regulatsioon. Lipiidide AV kontrollib hüpotalamusEpinefriin, norepinefriin, glükagoon- stimuleerib lipolüüsi, glükokortikoid- lõhustavad triglütseriide ja vere rasvhapete nivoo tõuseb, kasvuhormoon- vähendab rasvavarusid, insuliin hüpofüüsi eessagara somatotroopne H viib lipiide nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõtu lihaskoes. Vee ja mineraalainete ainevahetus. Vee ja mineraalainete tähtsus inimese organismi talitlusele. Inimese organismis on ~57-65% vett.llma veeta on elu võimalik väga lühikest aega, sest organismist ei saa eraldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelis tasakaaluregulatsioon, vesilahuses toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimene vajab tavaliselt 2,2 ­2,8 l vett ööpäevas, mida saadakse toiduga ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja

Füsioloogia
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga

Anatoomia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist

Füsioloogia
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist

Füsioloogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 ­ 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 ­ 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 ­ 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega

Füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

KiisuLiis profiilipilt
22:36 09-10-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun