Kultuurilood I (sügis 2010) (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Kultuurilood

1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata ­ mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse" pärast. Näite

Kultuurilood

12

docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.­11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand ­ 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand ­ 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien

Kirjandus

32

docx

Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid

Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vahelepõim

Maailmakirjanduse lühiülevaade

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus

17

doc

Folkloristika alused

1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult ­ iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa

Folkloori ?anrisüsteem

21

docx

Maailmakirjanduse lühiülevaade

Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr ­ 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.­5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid ­ need pandi kirja sajandid hilje

Kirjandus

23

pdf

Kultuuriajalugu: selle sünd, peamised suunad ja nende uurijad

11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - ​kultuuriline pööre ☼ ​uus arusaam:​kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur ​- kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomuli

Kultuuriajalugu

13

docx

Maailmakirjandus I. Antiik.

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr ­ 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.­6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.­4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.­1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.­4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti

Kirjandus

Kommentaarid (2)