Argument (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Argumenteerimine

Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna treenitud poisse on hea vaadata, kuna tagab eesti turvalisuse, nõuab vähem raha, kuna jätab aega rohkem koolis käia. ­on põhjendus. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna see on kasulik, kuna see koosneb 5000mehest.-ei ole põhjendus. Tugevam või parem mõte on see, kui hästi see on ära tõstatud. Argumendi ülesehitus- väide(mõte, mida ahetakse öelda) ­ tõestus(põhjendus, mille abil

Kõneõpetus

15

odt

Argumenteermine

SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.........................

Eesti keele väljendusõpetus

21

rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Eestis, kus üldiselt väideldakse mingite ühiskondlike nähtuste (kohustuslik sõjaväeteenistus, surmanuhtlus, suitsetamine) üle, on peaaegu eranditult kriteeriumiks ühiskonna heaolu. Ehk siis mõlemad pooled peavad näitama, et nende kaasus viib suurema ühiskonna heaoluni. Seda tehakse järgnevalt: 1. Pärast definitsioone öeldakse: "Meie kriteeriumiks on ühiskonna heaolu" 2. Iga argumendi lõpus, järelduse osas tuuakse välja, kuidas see argument viib ühiskonna heaoluni. Eestis kasutab enamik võistkondi oma kaasustes kriteeriumit ning paljud kohtunikud ootavad, et seda ka väitlustes mainitakse, seepärast tuleb teada, mis loom see on. Samas ei juhtu enamiku väitlusteemade puhul eriti midagi, kui te kriteeriumit ei kasuta, sest tõenäosus on, et argumendid, mis te olete välja mõelnud räägivad ühiskonna heaolust niikuinii. Nii et algajatele väitlejatele soovitame me öelda oma kõne alguses, et teie kriteerium on ühiskonna

Väitlus

4

doc

Väitluse alused

küsimust: 1) Kui teine pool nõustub meie definitsioonidega siis kas järgnev väitlus on see, mida turniiri korraldajad teemat välja mõeldes ootasid? 2) Kas teine pool saab meie definitsioonidest lähtuvalt kasutada oma materjale, mille nad on ette valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel"

Aktiviseerivad tegevused

14

pdf

Argumentatsioon ja loogika

Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika ­ argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University. 1  3.11.2009 Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane: oskab analüüsida küsimusi, faktide olulisust ja usaldatavust, sõnastada uurimishüpoteesi on aru saanud teadusliku käsitluse mõistest ja selle olulisusest uurimuslikkusele pretendeerivates töödes

Loogika

50

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine

Õigus

12

docx

Ühiskonna arvestus

Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid.. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamise

Ühiskonnaõpetus

94

docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

1. Teesi kriitika. -seda loetakse üheks kõige efektiivsemaks võtteks. Väitluspartneri teesi ümberlükkamine. Ümberlükkamisel võib toetuda faktidele; teesist tuleneva järelduse vääruse kindlakstegemisele; antiteesi tõesuse põhjendamisele. 2. Argumentide kriitika. Argumentide kritiseerimisel asetatakse kahtluse alla nende tõesus või küllaldane põhjendatus, millest omakorda tuletatakse teesi põhjendamatus.  Näide: Tees - A on süüdi B tapmises Argument - B viibis kuriteopaigas Ümberlükkamine - kuriteopaigas viibimine ei ole küllaldane alus 3. Demonstratsiooni kriitika. Demonstratsiooni kritiseerimisel püütakse näidata argumentide ja teesi vahelise loogilise seose puudumist või põhjendamatust. Ühe või teise seisukoha kritiseerimisel tuleks selgeks teha mida kritiseeritakse ja seejärel valida kritiseerimisviis. Argumentatsioon- on arutlemisviis, mis sisaldab endas nii tõestust kui ka ümberlükkamist ja

Loogika ja juriidiline argumentatsioon

Kommentaarid (0)