Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rakubioloogia (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega?
  • Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid?
  • Milliste ainete transpordiks kasutatakse?
  • Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes?
  • Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus?
  • Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus?
  • Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks?
  • Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine?
  • Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub?
  • Kui suur ja millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal?
  • Millest on tingitud membraani depolariseerumine aktsioonipotentsiaali tekkel?
  • Kus paikneb selle järjestuse retseptor?
  • Millises raku piirkonnas?
  • Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada?
  • Mis on nende ülesanded?
  • Kus toimub selliste lipiidide süntees?
  • Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse?
  • Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud?
  • Mis on transtsütoos?
  • Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel?
  • Mis tüüpi valgud on tsükliinid?
  • Mis on nende funktsiooniks?
  • Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis kuidas see realiseerub?
  • Millises rakutsükli faasis see rakk on?
  • Millise rakuga on tegemist?
  • Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele?
  • Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus?
  • Kuidas mitokondrites pmf tekib?
  • Kus see kompleks mitokondris paikneb?
  • Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele?
  • Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil?
  • Mis toimub elektronide transpordi ja oksüdatiivse fosforüleerumise lahutamisel?
  • Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis?
  • Kui palju ATP-d on võimalik selle arvel sünteesida?
  • Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad?
  • Millised valgud vajalikud?
  • Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine?
  • Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise?
  • Milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad?
  • Millise mootorvalguga võiks olla tegemist?
  • Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad?
  • Kuidas toimite kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus?
  • Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest?
  • Millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides?
  • Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse?
  • Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne?
  • Kui suur on tuumapoori difusioonipiir?
  • Mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri?
  • Kuidas liigitatakse karüoferriine ning mis on rakus nende ülesandeks?
  • Milliste valkude vahendusel see transport teoks saab 3 valku?
  • Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest?
  • Milline on kõige tuntum tuuma organellreaktsioonikeskus?
  • Mis selle numbri määrab?
  • Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju?
  • Mis on hetero- ja eukromatiin?
  • Milles seisneb geenide positsiooniefekt?
  • Millised on kolm kromosoomi säilitamiseks vajalikku struktuurielementi?
  • Miks telomeerid lühenevad?
  • Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast?
  • Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi?
  • Mitu korda on DNA selles struktuuris kondenseerunud?
  • Mida selle abil teha saab?
  • Mitu korda need DNAd lühendavad?
  • Millised piirkonnad on selle jaoks DNAs?
  • Milles seisneb C-väärtuse paradoks?
  • Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA mRNA-d mitte arvestades?
  • Mis on pseudogeen?
  • Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka?
  • Kust tuleneb retrotransposoni retro" nimetus?
  • Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla?
  • Kuidas neid valke ühiselt nimetada võiks?
  • Kuidas saab seda soodustada?
  • Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni?
  • Kui kaua kestab?
  • Keskkonnamõjude suhtes?
  • Millises mRNA molekuli osas asub info tema rakusisese suunamise kohta?
  • Mida mõeldakse selle all et geeniekspressioon on mürarikas?
Vasakule Paremale
Rakubioloogia #1 Rakubioloogia #2 Rakubioloogia #3 Rakubioloogia #4 Rakubioloogia #5 Rakubioloogia #6 Rakubioloogia #7 Rakubioloogia #8 Rakubioloogia #9 Rakubioloogia #10 Rakubioloogia #11 Rakubioloogia #12 Rakubioloogia #13 Rakubioloogia #14 Rakubioloogia #15 Rakubioloogia #16 Rakubioloogia #17 Rakubioloogia #18 Rakubioloogia #19 Rakubioloogia #20 Rakubioloogia #21 Rakubioloogia #22 Rakubioloogia #23 Rakubioloogia #24 Rakubioloogia #25 Rakubioloogia #26 Rakubioloogia #27 Rakubioloogia #28 Rakubioloogia #29 Rakubioloogia #30 Rakubioloogia #31 Rakubioloogia #32 Rakubioloogia #33 Rakubioloogia #34 Rakubioloogia #35 Rakubioloogia #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor doesnotmatter Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

RakubioloogiaI kordamine 2012

Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub

Rakubioloogia
thumbnail
50
doc

Rakubioloogia ülevaade

Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad

Rakubioloogia
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoid

Bioloogia
thumbnail
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja s

Rakubioloogia
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel ba

Üldbioloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

ingrem profiilipilt
ingrem: Väga kasulik materjal
17:40 07-05-2013
youknowthat profiilipilt
youknowthat: Oli abiks, aitäh:)
17:54 05-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun