Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #1 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #2 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #3 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #4 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #5 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #6 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #7 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #8 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #9 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #10 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #11 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #12 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #13 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #14 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #15 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #16 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #17 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #18 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #19 Hiina Rahvavabariik pärast II maailmasõda #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hr.Walter Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Poliitika

Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek

Ajalugu
thumbnail
86
ppt

Hiina asend, kultuur, elu

alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluses võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud kuus. Sellega  https://www.youtube.com/watch? algas Hiinas keiririigi ajastu, mis v=dT6gjb48_N0 kestis kuni 1911. aastani. Qini dünastia rajajaks oli Ying Zheng, kes kuulutas ennast keisriks Shi Huangdi (Esimene Keiser) nime all. HIINA  Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti „Taeva pojaks” ja ta oli riigi kõrgeim seaduseandja, ülemkohtunik, sõjaväe ülemjuhataja ning ülempreester. Keisri ainuvõimu kindlustas laiaulatuslik ametnikond, kes aitas ellu viia keisri käske ja andis talle nõu. Samas olid kõik keisri alamad tema hirmuvalitsuse all, sest ebasoosingusse sattumine võis enesega kaasa tuua pagendusse saatmise või isegi hukkamise. Kõik inimesed riigis olid jagatud

Geograafia
thumbnail
9
doc

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda

VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega).

Ajalugu
thumbnail
23
odp

Hiina pärast teist maailmasõda

Hiina pärast teist maailmasõda Merje Tiirmaa 12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas sellega, et rahvuslased okupeerisid Mandzuuria tähtsamad linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid. 2) Kodusõja teine faas algas 1947. aasta juunis. Hõivati edasi

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Hiina pärast II maailmasõda

Hiina pärast II maailmasõda: Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees)

Ajalugu
thumbnail
94
pdf

Hiina uuem ajalugu ja kultuur

rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg, kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse. Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole

Ajalugu
thumbnail
5
doc

1949-2003

4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine ­ 14.mai1948 Kuuepäevane sõda ­ 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong ­ Hiina RV juht 1949 ­ 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping ­ Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi ­ India peaminister, mõrvati Nelson Mandela ­ Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Kolmas maailm 20. sajandil

Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure hüppe", eesmärgiga jõuda, kommunismi võimalikult lühikese ajaga. Hakati kiirendamasuurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun