Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37 (0)

V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid
SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID
14. SÜSINIK LIHTAINENA
14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom - liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi - IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval ) ega negatiivse laenguga ioone (nagu halogeenid tabeli paremal serval). Vaatleme kõrvaloleval joonisel aatomite struktuuri. +6 Liitiumil on kerge loovutada oma väliskihi ainuke elektron ja moo- dustada Li+-ioon. Fluoril on väga raske loovutada 7 väliskihi elektro - süsinik (C) ni, ta võtab ühe elektroni juurde ja moodustab F­-iooni. Süsinik võib IVA rühm aga kas loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid . Iga sideme moodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsi- +9 niku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult.
fluor (F) halogeen Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta VIIA rühm moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet.
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element ­ maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 90­95% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Antratsiit V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 33
Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena ­ karbo - naatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 ( lubjakivi ehk paas , marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca( HCO3 )2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahus- tunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koosti- sest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksü- datsiooniastet.
ÕHU CO 2 IV põlemine ees fotosüntees
hingamine nt fotosü hin gam e ine amin hing TAIMED ~0 MIKROORGANISMID LOOMAD ~0 ~0
ELUTU KIVISÜSI ~0 KARBONAATSED KIVIMID ORGAANILINE AINE NAFTA ­II IV ~0 MAAGAAS ­IV
Nagu skeemilt näeme, on süsinik CO2 kujul kõige kõrgema oksüdat-