Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rootsi majandus referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Rootsi majandus referaat #1 Rootsi majandus referaat #2 Rootsi majandus referaat #3 Rootsi majandus referaat #4 Rootsi majandus referaat #5 Rootsi majandus referaat #6 Rootsi majandus referaat #7 Rootsi majandus referaat #8 Rootsi majandus referaat #9 Rootsi majandus referaat #10 Rootsi majandus referaat #11 Rootsi majandus referaat #12 Rootsi majandus referaat #13 Rootsi majandus referaat #14 Rootsi majandus referaat #15 Rootsi majandus referaat #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ebonitexx Õppematerjali autor
Ülevaade Rootsi majandusest. Statistilised arvud seisuga detsember 2011.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Rootsi majandus

1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
thumbnail
13
docx

EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT

Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest

Geograafia
thumbnail
15
rtf

Referaat: Rootsi

1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse

Geograafia
thumbnail
6
docx

Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome

parlament ­ Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali

Majandus
thumbnail
17
doc

Eesti maksebilanss referaat

Väliskaubanduse puudujääk suurenes mõlema võrdlusperioodi suhtes ja ulatus 209 mln euroni. Kaupade väljavedu suurenes 2010. aasta I kvartaliga võrreldes ligi miljardi euro võrra. Selleks andsid suurima panuse kaks kaubagruppi: masinad ja seadmed, mille väljavedu kasvas 2,5 korda, ning mineraalsed tooted 28% kasvuga. Masinate-seadmete ekspordis suurenesid hüppeliselt mobiilsidevahendite, nende osade ning muude elektroonikatööstuse toodete tarned, sihtriikideks traditsioonilised Rootsi ja Soome ning uute turgudena USA ja Venemaa. Mineraalsete toodete ekspordist moodustas 82% mootorikütus, mis oli Eestisse valdavalt Venemaalt, Leedust, Lätist ja Poolast töötlemiseks või reekspordiks sisse toodud ning mida veeti Nigeeriasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Lisaks müüdi elektrit Soome, Leetu ja Lätti. Kaupade sissevedu kasvas samuti miljardi euro võrra. Nii nagu ekspordi kasvu, mõjutasid

Rahvusvaheline majandus
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania Suurbritannia Sloveenia Holland Kreeka Iirimaa Taani Malta Rootsi Naisi Luksemburg 100 mehe kohta 100 105 110 115 120 Eesti Statistika 7 Rahvastik Rahvastik, 1. jaanuar 2012 Kokku Mehed Naised Rahvaarv 1 318 005 610 318 707 687

Geograafia
thumbnail
9
docx

Rootsi majandus

Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus....................................................................................................................

Majandus
thumbnail
9
doc

Eesti väliskaubanduse bilanssi mõjutavad tegurid

sisse saanud ja aastakasvu tempo ulatunud taas 20% ja üle selle.Kui 2004 aastal võis osa ekspordi-impordi kasvust kirjutada andmeallikate ja metoodika muutuste arvele mille mõju ulatus ka 2005 aastasse.(mäletatavasti laienes Euroopa Liit 2004 a. keskel, 1.mail) siis 2006 aastaga andmete võrdlus põhineb juba samadel andmeallikatel ja samal metoodikal.Sel juhul on ekspordi aastakasv 24% ja impordi oma 29%.Siiski näitab ülekuumenenud majandus mõningaid jahtumismärke: 2007 aasta esimese üheksa kuu eksport suurenes eelmise aasta võrdlusperioodi suhtes vaid 4,4% ja import 5,2%. Väliskaubandusbilanss on olnud Eestil alates 1994 aastast pidevalt puudujäägis, kusjuures see on kasvanud impordi suurema mahu ja sisenõudlusest põhjustatud veidi kiirema kasvutempo tõttu kolmeteistkümne aasta jooksul kümme korda: 1994.aasta 4,5 miljardilt kroonilt 2006.aastal 45,8 miljardi kroonini. alates 1

Majandusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun