Keskkonna analüüsi konspekt

S, M

Keskkonna analüüsi konspekt (0)

Loodus - Keskkonnaanalüüs

1 HALB

Esitatud küsimused

Millised on uuritavate komponentide määratavad kontsentratsioonid?
Milline täpsus on nõutav?
Milline on proovi koostis?
Milliseid teisi aineid proovis leidub?
Millised on proovi keemilised ja füüsikalised omadused?
Kuidas saada lahku?

Lõik failist

Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011
E-kursuse
Keskkonna analüüs" " materjalid
Aine maht 3 EAP
Siiri Velling Tartu Ülikool 2011
1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011
Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine ............................................................................ 8 2.1 Veeproovid ...................................................................................................... 9 2.2 Pinnase proovid ............................................................................................. 11 2.3 Õhuproovid.................................................................................................... 12 3 Tiitrimeetria ja gravimeetria ......................................................................... 13 3.1 Tiitrimeetria meetodid ................................................................................... 13 3.2 Tiitrimise rakendusi....................................................................................... 15 3.3 Gravimeetria .................................................................................................. 16 4 Instrumentaalmeetodid. Spektrofotomeetria ............................................ 17 4.1 UV-Vis spektroskoopia ................................................................................. 17 4.2 IR spektroskoopia.......................................................................................... 20 4.3 Aatomspektroskoopia .................................................................................... 20 4.4 Aatomabsorptsioonspektroskoopia (AAS) .................................................... 20 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) ........................................................ 21 4.6 Aatom -massispektroskoopia ......................................................................... 21 4.7 Röntgenfluorestsents spektroskoopia (XRF) ................................................ 22 5 Kromatograafia ................................................................................................. 22 5.1 Gaaskromatograafia ...................................................................................... 24 5.2 Vedelikkromatograafia .................................................................................. 24 5.3 Ioonkromatograafia ....................................................................................... 25 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt ....................................... 26 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid ....... 27 6.1 Ühendite degradeeruvus ................................................................................ 27 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid ............................................................... 28 7 Mõõtemääramatus ........................................................................................... 30 7.1 Analüüsimeetodeid iseloomustavad näitajad ................................................ 30 7.2 Meetodi suutlikkust iseloomustavad parameetrid ......................................... 31 7.3 Mõõtmisvead ................................................................................................. 34 7.4 Kvaliteedi tagamine laboris ........................................................................... 34 8 Videolõikude lingid .......................................................................................... 36
2 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011
1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus Väga mitmekülgne valdkond:
Keskkonna proove on vaja analüüsida eelkõige keskkonnaseisundi kvantitatiivseks hindamiseks , selle kontrollimiseks ja montoorimiseks. Keskkonna analüüsimine on vajalik nii poliitilistel, sotsiaalsetel kui majanduslikel põhjustel. Keskkonnaseire peaeesmärgiks on keskkonnaseisundi keskkonnaseisundi ja seda mõjutavade tegurite pidev plaanipärane jälgimine ehk 1) probleemide kindlakstegemine 2) probleemide vähendamine 3) kinnitamine, et probleem on vähendatud ja 4) kontrollabinõude täiustamine Seejuures keskkonnaseisundi objektiivseks hindamiseks, täpseks analüüsimiseks ja vajalike mõõtmiste korrektseks läbiviimiseks on oluline kõigi osapoolte aktiivne omavaheline SUHTLEMINE.
Keskkonna analüüs võimaldab: · OLEVIKKU KU kontrollida · TULEVIKKU KU ennustada? ennustad · MINEVIKKU KU uurida?
Seejuures tuleb arvesse võtta, et .
3 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011
Keskkonna analüüsi valdkond hõlmab nii loodus- loodus kui tehiskeskkonda, globaalseid keskkonnaprobleeme ja inimkeskkonnaga seotud küsimusi; õhu, vee ja pinnase analüüse ning muidugi elusorganismidega ja nende elukeskkondadega seotud küsimusi. Keskkonna analüüsis uuritavad ühendid, analüüsimeetodid ja nende omavaheline seostumine on toodud alljärgnevalt:
Millised võivad igale indiviididel tunduda olilisimad keskkonna analüüsi objektid igapäevaelus? JOOGIVESI ja pinnasevesi .
Saasteainete piirmäärad on määratud seadusandlusega: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteata https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813 Keskkonnatasude seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 07.12.2005) https://www.riigiteataja.ee/akt/969301 jne
1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
Reostusnäitaja (heitvee pH või ohtlikud ained) Mõõtühik õtühik Piirväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees, (pHmin ) pH-ühik 6,0

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

M S Õppematerjali autor

keskkond keskkonnaanalüüs

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

leiva kiudainesisaldus). Samas ka nt kroomi võib määrata erinevalt, kas kroomi üldsisaldust vees, kroom IV sisaldust vees või kromaatiooni CrO42- sisaldust vees. Cr(IV) esineb vees peamiselt kahe ioonina: kromaatioon CrO42- neutraalses ja aluselises keskkonnas, dikromaatioon Cr2O72- happelises keskkonnas. Võimalik on määrata ka nt ainult lahustunud analüüdiosa. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. Seega proov = maatriks + analüüt. Eristatakse kvalitatiivset analüüsi (millised ained on uuritavas objektis) ja kvantitatiivset analüüsi (kui palju mingeid aineid sisaldab uuritav objekt). NT: Joogivesi analüüsipbjektiks, prooviks mingi osa sellest, analüüdiks Cr6+ ja maatriksiks kõik muu. Analüüsiobjektiks kast apelsine, prooviks valitakse mingi osa neist, analüüdiks tieabendasool ja maatriks kõik muu. 2. Tüüpiline keemilise analüüsi käik. Selgitage näite varal.

Keemia

odt

Biokeemilise hapnikutarbe määramine

Fikseeritud tingimused BHT määramiseks standardmeetodil. · tingimused mikroorganismide normaalseks elutegevuseks - piisav kogus vees lahustunud hapnikku - küllaldaselt mineraal- ja toitaineid - sobiv pH vahemik (pH 6-8) 20C juures · tingimused inkubatsioonil - valguse ja õhu juurdepääsuta - temperatuuril 20C - protsessi kestus 7 ööpäeva 2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele : · 5ml fosfaatset puhverlahust · 5ml MgSO4 . 7H2O lahust · 5ml CaCl2 lahust · 5ml FeCl3 . 6H2O lahust

Biokeemia

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

............................................10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM)........................................................................11 3. Materjal ja metoodika.............................................................................................. 12 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven ........................................................................... 12 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid............................................ 14 4. Analüüsi meetod.......................................................................................................15 4.1 Aatomabsorptsioon-spektraalanalüüs (AAS).....................................................15 4.2 Leek- AAS..........................................................................................................16 4.3 Segajad............................................................................................................... 17 4.3

Bioloogia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

• Millised väävliühendid on mürgised elusorganismidele? Gaasilised väävliühendid; H2S, • Väävel inimkehas: mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, 16. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneeffekt, vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puudus; muldade erosioon ning mullaviljakuse vähenemine; keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega; liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine; toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused

Keskkonnakeemia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9

Keskkonnakeemia

doc

Analüütline keemia praks

Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus

Keemia

docx

Analüütiline keemia ja instrumentaalanalüüs eksami kordamisteemad

KORDAMISTEEMAD EKSAMIKS Analüütiline keemia ja instrumentaalanalüüs 1. Keemilise analüüsi ajalugu Flogistoniteooria ● rajaja Becher 17. sajandi keskpaigas ● flogiston on aine, mille tõttu asjad põlevad ● tuli on vaba flogiston ● Lavoisier lükkas ümber, näidates, et põlemine vajab teatud gaasi, hapniku, olemasolu ning määras õhu ja vee keemilise koostise. Robert Boyle: nö märja keemia rajaja, lahuste kasutamine, esimeste gaasiliste ainete valmistamine.

Analüütiline keemia

doc

Analüütline keemia

Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel;

Keemia

Rohkem sarnaseid