Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa-mis edasi? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala
Mait Adoma
Euroopa- mis edasi? Essee
Juhendaja Andres Arrak
Tartu 2011 Euroopa- mis edasi?
Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis , kuidas Eestil läheb jne.
Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima , jättes lapsed vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke alternatiive olukorra parandamiseks.
Sinnamaani, kui perekonnas tekivad probleemid on kõik ilus ja roosiline, aga kui õhkkond läheb pingelisemaks tekivad tülid, lahutused, perekondade lagunemised. Samamoodi nagu lagunevad laenude eest soetatud majapidamised ja liisingusse võetud autod, lagunevad ka inimestevahelised suhted, perekonnad. Sel põhjusel jäävad lapsedki kas üksikvanema kasvatada või hoopis sündimata. Inimesed on madalatest sissetulekutest ja suurtest väljaminkutest tingituna hakanud rohkem mõtlema kokkuhoiu ja toimetuleku peale. Tekkinud on nn. sokiseisund. Kui mõned aastad tagasi oli palju võimalusi (eriti tänu

Euroopa-mis edasi #1 Euroopa-mis edasi #2 Euroopa-mis edasi #3 Euroopa-mis edasi #4 Euroopa-mis edasi #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mait Adoma Õppematerjali autor
Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on
tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne.
Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides
fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi
kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike
ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid
võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere
siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima, jättes lapsed
vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke
alternatiive olukorra parandamiseks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

Arvamuslugu äripäeva artikli põhjal

Arvamuslugu Arvamuslugu on kirjutatud Äripäeva artikli ,,Prantsusmaa : Euroopaliit vajab ühtseid põhimõtteid''. Teema valisin sellepärast, et oleme Euroopa liidus, äsja 2011 aastast läinud üle ühtsele valuutale EL liidu liikmesriikidega. Mina arvan, et tänane majanduslik olukord Euroopa liidu liikmesriigina ei ole sugugi kerge, üha enam räägitakse majanduskriisist kui möödunud nähtusest, kuid tegelik olukord on selline, et Euroopa liidus ilmneb järjest enam väga suurte võlgadega riike. Ühesõnaga tegemist on võlakriisiga, mis on pannud Euroopa liidu tugevana toimimise minu arvates kahtluse alla, samuti on kahtluse all meie nn uus raha Euro.PIIGS lööb maailma finantsturgudel kõvasti laineid. Selle ingliskeelse lühendiga tähistatakse globaalselt problemaatiliste riigifinantsidega Lääne-Euroopa riike: Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Euroopa liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit

Eesti keel
thumbnail
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras ­ vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle

Eesti keel
thumbnail
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

.......................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...............13

Euroopa liidu üldkursus
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka juhtumid, kui EP saatis Komisjoni laiali, nagu see juhtus Santeri komisjoniga. Mille pädevus oli üsna nõrk ning tekkisid tõsised majanduslikud probleemid. Selle jaoks EP pidi esitama umbusaldusavalduse, mida toetaksid 2/3 Parlamendi liikmetest. Pärast seda oli Prodi komisjon ja siis tuli juba Barosso võimule. Barosso

Ühiskond
thumbnail
7
doc

ühiskonnaeksam 2005 küsimused

Selgitage näite abil. ............................................................................................................................3 10. Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik ristikesega...................................4 11. Kuidas saab inimesi kaasata kohalike keskkonnaalaste probleemide lahendamisse? Tooge üks näide..........................................................................................................4 Kristiina Ojuland. Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid..........................5 12. Mis on need neli vabadust, mille laienemisest K. Ojuland artiklis räägib?.........5 Eesti Panga seisukoht Euroopa Majandus- ja Rahaliidus (EMU) osalemise kohta.. .5 13. Kas usaldate Eesti Panga prognoosi sissetulekute tasemete ühtlustumise kohta Euroopa Liidus? Selgitage..........................................................................................5 14

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
9
docx

Euroopa Liidu institutsioonid ja poliitika kujundamine

Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine. 50% riikide kaubandusest toimis ühenduse sees. Kapital ja rahvas ei liigu. Britid (alguses ei soovi, siis näevad, et kasulik, tahvad 1961 liituda). Lõpp (majanduskriis nafta pärast) P: Chrles de Gaulle- tühi tool ( ei brittidele, ei ühistegevusele, kui meile ei sobi. Tulemus- teatud küsimustes konsensus ja põlluamajanduspoliitika muutumatus läbi aastakümnete). Ühenduste ühendamine 1967 (3 ühendust üheks. Euroopa Ühendused (European Communities) Inst. ühildatakse- komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg ja Belgia. I laienemine 1971/3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub, britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel.

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)
thumbnail
24
odt

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi

Poliitika




Kommentaarid (1)

johhu12 profiilipilt
johhu12: Keskpärane essee, mitte midagi erilist.
22:44 02-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun