Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus (0)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #1 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #2 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #3 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #4 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #5 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #6 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #7 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #8 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #9 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #10 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #11 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #12 Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristjanHaljand Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL ­ 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2

Kehalise kasvatuse didaktika
thumbnail
12
doc

Laste kehaline aktiivsus

LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki.

Pedagoogika
thumbnail
10
docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte............................................................................................................

Tervisesport noorsootöö...
thumbnail
14
doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline ­ on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne ­ on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud religioossete uskumuste ja tegevustega või muude isiklike tõekspidamiste, käitumispõhimõtete ja meelerahu saavutamise viisidega.3. Sotsiaalne ­

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
11
doc

Noored ja sport

NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport.........................................................................................................

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
4
pdf

Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus

aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014).

Kehaline kasvatus
thumbnail
9
doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased ­ aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas

Kehaline kasvatus
thumbnail
50
docx

Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule

Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele

Kehaline kasvatus ja sport



Lisainfo

Käesolevas referaadis püüdsin välja tuua kõike kehalise kasvatusega seonduvat. Laste positiivne suhtumine kehalisse kasvatusse peaks kindlasti alguse saama kodust. Mida aktiivsemad on vanemad, seda aktiivsemad ja sporditeadlikumad on ka lapsed.
Kõik lasteaia ja koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline.
Liikumis- või kehalise kasvatuse tunnis, on õpilaste võimed erinevad. Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida.
Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon.
Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid.
Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele – lapse tervisele.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun