Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inime
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,2
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgun
Euroopa riigist, millel ometi on nii suur mõjuvõim. Riigi kõrge elukvaliteet ja -kallidus ei olnud minu jaoks üllatavad. Küll aga oli minu jaoks täiesti uus teadmine, kui suur on Sveitsis rahva võim (paljud tähtsamad otsused tehakse referendumite abiga). Samuti üllatas sveitslaste kõrge keskkonnateadlikkus olin alati pigem arvanud, et heaoluriigi elanikud on oma mõjust ümbritsevale vähem teadlikud. Usun, et minu referaat on hea, kuna see on põhjalik, olemata samas liialt üksikasjalik. Keskendun küll peamiselt loodusgeograafiale, ent annan ülevaate ka riigi ajaloost, 3 riigikorrast, majandusest ja kultuurist. Arvan, et mul õnnestub oma referaadis anda kokkuvõtlik pilt Sveitsist sellisena, nagu ta täna on jätmata samas mainimata riigi sündmusterohket ajalugu. 4 Loodus Geograafiline asend ja mõõtmed
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale s
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................2 .....................................................................................................................................2 1. peatükk....................................................................................................................... 3 SVEITSI RIIK................................................................................................................3 1.1. Loodus.................................................................................................................4 1.2. Kliima..................................................................................................................5 1.3. Rahvastik.............................................................................................................6 1.4. Majandus..............
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1
Kõik kommentaarid