Arutlus teemal "Söömishäired ja emotsioonid" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia................................................................................................................ 16 4.4 Buliimia..................................................................................................................

Toit ja toitumine

32

docx

Oska ja julge otsida abi

Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Kuid mida varem seda tüüpi haigus avastatakse, seda suurem on eduka ravi võimalus Söömishäiretega isikutel ei ole probleeme ainult söögiga. Need on pigem isiku sügavuses peituvate eluprobleemide sümptomid. Võimalikud põhjused võivad olla pingestatuse tunne, elu poolt rööpast väljalöömine või saamatuse tunne. Söömishäire on tavaliselt katse suunata oma elu ja leevendada pinget, viha ja ärevust. (Söömishäired, www.hm.ee) Briti suurima toitumishäirete ühingu sõnul mõjutavad söömishäired saareriigis ligi miljonit inimest, kellest tervelt 20% on mehed. Söömishäirete all kannatavate meeste arv on 10 aastaga tõusnud 66% (Toitumishäirete all kannatavate meeste osakaal tõuseb pidevalt, www.forte.delfi.ee, 18. juuli 2011). Kirsti Akermanni on oma doktoritöös leidnud, et Eestis

Bioloogia

83

docx

Psühhopatoloogia

psühhopatoloogia tüüpi Haiguse vaatenurk - Leitakse haigus ja käsitletakse selle nurgast – kas ennetada või ravida Dimensioonide vaatenurk – psühhiaatrilised haigused - Osad patsiendid on haavatavad psühholoogilisele distressile lähtuvalt enda paiknemisest psühholoogilise variatsiooni skaalal (intellekt, isiksusejoon vms) - Intellekt – kõrge IQ ei garanteeri edukust Käitumuslik vaatenurk - Tehakse asju mida ei peaks tegema – söömishäired, sõltuvused - Mida tehakse liiga palju või liiga vähe Eristuvad - Füsioloogiline tung - sotsiaalselt õpitud käitumised Eluloo vaatenurk - kuidas elukogemus mõjutab kedagi - mis tingimustes üles kasvatakse, kuidas ollakse õppinud reageerima asjaoludele - Raske on olla ise jumal - Probleem oma elu narratiiviga Psüühikahäirete levik - Levimus – haigete inimeste arvu suhe uuringu objektiks oleva elanikkonna üldarvu

Psühhomeetria

132

doc

DEPRESSIOON

Depressiooni füüsilised sümptomid  Unehäired  Söögiisu muutus  Sugutungi kadumine  Väsimus ja energia kadumine  Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia)  Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism Joel on 52-aastane tehnik, abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa. Teda peetakse äärmiselt töökaks meheks ning temast peetakse lugu. Eelmisel kuul hakkas Joel pealtnäha ilma mingi põhjuseta tundma järkjärgulisi muutusi. Ehkki muidu üsnagi seltskondlik, hakkas ta end teiste juuresolekul ebamugavalt tundma. Ta ütles oma naisele, et ehkki ta ei saa aru, miks, eelistab ta mitte külla minna

Arengupsühholoogia

44

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis ­ Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad ­ Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega ­ Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused ­ Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu

Enesejuhtimine

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

65

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett

Kommentaarid (0)