5. Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia · Katoliku kiriku pühak · Itaallane · Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) Aquino Thomas 1 · Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas · Mõtlejana mõistustrõhutav · Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa · Peateos Summa theologica Aquino Thomas 2 5.1. Usk ja mõistus · Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. · Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus
Tallinna Prantsuse Lütseum Paula Johanna Rõuk Aquino Thomas Referaat Tallinn 2012 Aquino Thomas Aquino Thomas oli itaallasest dominikaani preester Rooma Katoliku kirikus, katoliku pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu
Aquino Thomas Sissejuhatus: Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost Aquinost (1225 Roccasecca – 7.märts 1274 Fossonova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Aquino Thomas Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli ta suguluses Hohenstaufenite dünastiaga. Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga
Aquino Thomas Keith Varik Elust Sündis 1225 Roccaseccas, suri 7. märtsil 1274 Fossanovas. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Ta oli üks tuntuim teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 1244. aastal astus dominiiklaste ordusse. Õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Oma viljakamail aastail tegeles ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks ning suri. 1323 kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne.
• Itaallane • Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) • Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) • Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas • Mõtlejana mõistustrõhutav • Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa • Peateos Summa theologica Usk ja mõistus • Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. • Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus. • Vastupidi – mõistus toetab ja täiendab usku. • Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada. • Tema kirjutised on süstemaatilised ning mõistuslikkuse vaimust kantud. • Thomase ratsionalism toetub Aristotelese metafüüsikale. Aristoteles määras ära selle aluse, millel seisab Thomase ratsionalism. • A
teravmeelsele argumentatsioonile. meelelistele aistingutele. · Filosoofia · Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada · Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi. · Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna · Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. teadmisi tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust. · Duns kõneleb ironiseerivalt neist, kes teoloogia ja · Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei filosoofia segamini ajavad. järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab
Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia).
Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha
Kõik kommentaarid