Elektromagnetism - mõisted (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Magnetism

Magnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust.

Füüsika

2

doc

Magnetnähtused

Inimene magnetvälja ei tunneta, et teha kindlaks kas on tegu magnetväljaga, tuleb kasutada magnetnõela. Magnetväljas mõjub kõikidele magnetilistest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud, mis on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev. Jooni,mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujoonteks. Vooluga pooli magnetväli, elektromagnet Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis.

Füüsika

2

doc

Magnetism

· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted. · Ampérei hüpoteesi kohaselt on püsimagnetite omadused põhjustatud ringikujulisest elektrivooludest magnetite sees. · Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi./Selle olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. · Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteeritud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. �

Füüsika

4

odt

Elektromagnetism

voolu suunda. Parema käe reegel: Elektromagnetism Elektromagnetism- elektromagnetvälja füüsika. Muutuv magnetväli- tekitab elektrivälja (see nn elektromagneetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonimootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Muutuv elektriväli- tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikkuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena- elektromagnetväljana. Elektromagnet: Elektromagnetismi 3 põhikatset 1. Magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti- avastas H.Oersted Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=466&idse=900&tase=asi 2. Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, kui teda läbib vool- avastas Ampere Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=661&idse=5700 3.Mähises tekib elektrivool, kui teda mõhutatakse magnetiga.- avastas 1831 Michael Faraday. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index

Füüsika

128

pdf

Elektromagnetism

nurgast α voolusuuna ning magnetvälja suunavahel F = B I l sin α Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu(Ampere’i jõu) suuna määrab vasaku käe reegel  Vasaku käe reegel KUI ASETADA VASAK KÄSI NII, ET MAGNETVÄLI SUUNDUB PEOPESSA JA NELI VÄLJASIRUTATUD SÕRME NÄITAVAD VOOLU SUUNDA, SIIS SÕRMEDEGA TÄISNURGA ALL VÄLJASIRUTATUD PÖIAL NÄITAB JUHTMELE MÕJUVA JÕU SUUNDA. Juhtmele mõjuv jõud on alati risti voolu suunaga  Elektromagnet • Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. • Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. • Raudsüdamikuga pooli nimetatkse elektromagnetiks. – mida tugevam on vool mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli – mida rohkem on traadikeerde poolis, seda tugevam on elektromagneti magnetväli  Elektromagnetite kasutamine • Elektromagnetrelee • Mikrofon • Elektrikõlisti Elektromagnetiline induktsioon

Elektrimaterjald

1

doc

Magnetväli ja elektrivool

pooli ümber magnetväli. Juhul, kui pooli pikkus on oluliselt suurem pooli laiusest, on magnetvälja jõujooned pooli sees paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul põhineb elektrimootori töö. Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam, mis võib ümber oma telje vabalt pöörelda. Mähises elektrivoolu tekitamisel raam pöördub. Mähisega raam pannakse pöörlema, muutes selleks voolu suunda mähises iga poole pöörde järel.

Füüsika

2

doc

FÜÜSIKA KOKKUVÕTE IX KLASS

või püsimagnetit. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrata ,,parema käe reegli" abil: kui parem käsi asetada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrisuunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Elektromagnetiks- nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, Maa magnetiline põhjapoolus asub lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmetele jõud- Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub

Füüsika

8

docx

Magnetism

MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga j

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)