Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksami konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

4 tsükkel


4 tsükkel 1
Pärilikkus 3
Pärilikkuse põhimõisted : 3
Gregor Mendeli seadused : 3
Monohübriidne ristamine : 3
Dihübriidne ristamine: 4
Vererühmade geneetika : 5
Geenide koostoime : 5
Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused : 5
Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : 5
Mendelismi põhiseisukohad : 5
Soo geneetika : 5
Organismide jaotus soolisuse alusel : 6
Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused : 6
Soost sõltuvad tunnused : 6
Sugukromosoomides leiduvad geenid : 6
Geenide aheldatus ja geenivahetus : 6
Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks : 7
Geenivahetuse olemus ja tähtsus : 7
Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : 7
Muutlikkus : 8
Muutlikkus jaguneb : 8
Mutatiivne muutlikkus : 8
Mutageenid : 8
Supermutageenid : 8
Geenmutatsioonid : 8
Geenmutatsioonide mõju tunnustele : 9
Geenmutatsioonide mõju kahjulikkuse ja kasulikkuse tasandil : 9
Geenmutatsioonid jagunevad : 9
Kromosoommutatsioonid : 9
Kromosoommutatsioonid jagunevad : 9
Genoommutatsioonid : 9
Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 10
Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest : 10
Inimese mutatsioonid : 10
Inimese geenmutatsioonid jagunevad : 11
Suguliitelised geenmutatsioonid : 11
Kombinatiivne muutlikkus : 11
Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus : 12
Modifikatsioonilise muutlikkuse mõjul ilmnevad tunnused : 12
Tunnuste jaotus : 12
Tunnused jagunevad veel : 12
Tunnused jagunevad VEEL : 12
Tunnuste mittepärilik muutumine taimedel, loomadel ja inimestel : 12
Inimese geneetika : 13
Inimese geneetikat soodustavad tegurid : 13
Inimese geneetikat häirivad tegurid : 13
Inimse geneetika meetodid : 13
Kaksikute sünnisagedust määravad tegurid : 13
Mitmikute kasutus meditsiinis : 14
Tsütogeneetika : 14
Ekspressdiagnostika : 14
Eestis testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes : 14
DNA analüüs : 14
Ökogeneetika : 15
Bioloogilised ökogeneetilised tegurid : 15
Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 15
Ökogeneetiline tundlikkus toiteliste tegurite suhtes : 15
Keemilised ökogeneetilised tegurid : 15
Ökogeneetika põhiseisukohad : 16
Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : 16
Populatsiooni geneetika : 17
Ideaalse populatsiooni tunnused : 17
Hardy - Weinbergi seaduste tõestus : 17
Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine : 17
Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis : 17
Molekulaarbioloogia : 19
Molekulaarbioloogia postulaat : 19
Matriitsreaktsioonid : 19
Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : 19
Jagunevad reaktsiooni olemuselt : 19
DNA replikatsioon : 19
DNA reparatsioon : 20
RNA süntees e. transkriptsioon 20
Geneetiline kood : 20
Eritähenduslikud koodonid : 21
Valgusüntees e. translatsioon : 21

Pärilikkus

Pärilikkuse põhimõisted :

Pärilikkus – organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi.
Geneetikateadusharu , mis uurib pärilikkust ja muutlikust .
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse).
Alleel – Geeni üks esinemisvorm.
  • dialleelsus – geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi)
  • polüalleelsus – geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni)
    Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega)
    Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).
    Homosügootsus
  • Vasakule Paremale
    Eksami konspekt #1 Eksami konspekt #2 Eksami konspekt #3 Eksami konspekt #4 Eksami konspekt #5 Eksami konspekt #6 Eksami konspekt #7 Eksami konspekt #8 Eksami konspekt #9 Eksami konspekt #10 Eksami konspekt #11 Eksami konspekt #12 Eksami konspekt #13 Eksami konspekt #14 Eksami konspekt #15 Eksami konspekt #16 Eksami konspekt #17 Eksami konspekt #18 Eksami konspekt #19 Eksami konspekt #20 Eksami konspekt #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 415 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuusiku Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Geneetika mõisted ja seletused

    Geneetika Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus ­ organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel ­ Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus ­ geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus ­ geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel ­ alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel ­ alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus ­ homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes too

    Bioloogia
    thumbnail
    83
    pdf

    Esimese nelja kursuse materjal

    Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

    Bioloogia
    thumbnail
    40
    doc

    Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

    Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus ­ seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid ­ pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen ­ pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ­ ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika ­ uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees ­ eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees ­ DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA REPLIKATSI

    Bioloogia
    thumbnail
    21
    doc

    Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

    BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad ­ taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim ­ sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja ­ järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare ­ mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: a) seemnete kuju (sil

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    doc

    Geneetika

    GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond gen

    Üldbioloogia
    thumbnail
    17
    docx

    Geneetika kordamisküsimused

    Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga

    Geneetika
    thumbnail
    6
    doc

    Geneetika

    Kordamine Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades

    Bioloogia
    thumbnail
    36
    doc

    Geenide klassifikatsioon

    Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valkude baasil. 2. Stru

    Bioloogia




    Kommentaarid (2)

    marjee profiilipilt
    marjee: sain abi mida vajasin
    12:29 14-03-2010
    RaidoR profiilipilt
    RaidoR: sobib
    10:35 26-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun