Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika gümnaasiumi kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab laeng?
  • Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist?
  • Mis on elementaarlaeng?
  • Millise märgiga millistel osakestel esineb?
  • Mis on vaba laengukandja?
  • Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?
  • Mille poolest erinevad juhid dielektrikud ja pooljuhid?
  • Mida näitab voolutugevus?
  • Mis on punktlaeng?
  • Mida näitab dielektriline läbitavus?
  • Mis on püsimagnet?
  • Kuidas mõjutavad üksteist vooluga juhtmed?
  • Mida näitab elektrivälja tugevus?
  • Mida näitab magnetinduktsioon?
  • Mida näitab elektivälja potentsiaal ja pinge?
  • Milles seisneb valguse dualism?
  • Millal avalduvad rohkem laine kvantomadused millal laineomadused?
  • Mis on nähtav valgus?
  • Mis põhjustab erinevaid värvusaistinguid ning millest on need tingitud?
  • Milline on lühimpikim ja keskmine lainepikkusega värvus mida inimese silm eristab?
  • Mis on täielik ja osaline värvipimedus?
  • Kui tihti esinevad?
  • Mis on infra-ja ultravalgus ning millised kehad vastavat valgust tekitavad?
  • Mis on difraktsioon ja interferents?
  • Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus?
  • Mis on spekter ja miks kasutatakse?
  • Kuidas on omavahel neeldumis-ja kiirgusspektrid seotud?
Füüsika gümnaasiumi kordamine #1 Füüsika gümnaasiumi kordamine #2 Füüsika gümnaasiumi kordamine #3 Füüsika gümnaasiumi kordamine #4 Füüsika gümnaasiumi kordamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MeeriOnTark Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Füüsika kordamine

44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ­ ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes.

Füüsika
thumbnail
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla eri

Füüsika
thumbnail
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

n2,1= v2/v1 · Täielik peegeldus Kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda, teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi · Valguse dispersioon Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks Läbides klaasi (hõredama keskkonda) "lõhustub" valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilisteks valgusteks ­ spektriks 15.Laineoptika · Valguse interferents (+ joonis, selgitus, tingimused, näited) Interferents on koherentsete lainete liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes ja nõrgendamisest teistes punktides. Youngi interferentsikatse 1802.a Valgustatud pilu taga asub piluga paralleelne ekraan, millesse on lõigatud piluga paralleelsete pilude paar. Pilude paar lõikab välja kaks sama faasiga allikat. Nende

Füüsika
thumbnail
10
docx

FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015)

keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelist kaugust. 1 meeter Laine sagedus näitab täisvõngete arvu ajaühikus. Laine periood näitab aega, mille jooksul laine levib edasi lainepikkuse võrra. Laine faas määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel; valgus laien korral E-vektor. Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumisel esinev amplituudi muutumine. Teatud tuumipunktides toimub valguslainete tugevnemine, teatud punktides nõrgenemine. Koherentsus on üldmõiste kohrentsete laienete tekkimise, levimise ja liitumise kirjeldamiseks. Koherentsed lained on lained, mille faaside vahe ei muutu aja jooksul. Neil on sama lainepikkus. Valguse difraktsioon on nähtus, kus valguslained kanduvad varju piirkonda.

Füüsika
thumbnail
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

33.Pooljuhtdioodid. Valgusdiood on pooljuht diood, milline töötamisel pärisuunas kiirgab valgust. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses. Valgusenergia arvel saavad laengukandjad lisaenergiat, mille toimel nad läbivad dioodi pn-siirde. Fotodioodis on pooljuhtkristalli pinnale on tekitatud väga õhuke p-juhtuvusega kiht. Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust:  Valgus levib sirgjooneliselt.

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika eksamikordamine

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor,

Füüsika
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine

Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optil

Füüsika
thumbnail
10
doc

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid l

Füüsika ii



Lisainfo

Füüsika kordamine magnetismi, laengute, lainete, spektrite, erinevate seaduste, interferentsi difraktsiooni ja muu sellise kohta.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun