...................................................................................13 Strateegia eripära väikeettevõtetes.............................................................................................13 Tegevuskeskkonna, haru- ja konkurentsianalüüs...........................................................................13 Makrokeskkonna analüüs...........................................................................................................14 PEST analüüs...........................................................................................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs...............................................................
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid Sisekeskkond jaguneb: • Töötajad • Juhtimine • Kultuur Väliskeskkond jaguneb: • makrokeskkond • mikrokeskkond Makrokeskkond: • Rahvusvahelised tegurid • Majanduslikud tegurid • Sotsiaal-kultuurilised tegurid • Poliitilised ja õiguslikud tegurid • Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: • Konkurendid • Kliendid • Tarnijad • Regulaatorid • Strateegilised liitlased 17. PEST analüüsi selgitus • PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina.
otstarbekas olla. Erinevused suurettevõttest: a) võimalused omandada teadmisi ja infot, mille abil teha juhtimistasandil otsuseid, on piiratud; b) juhi oskused on sageli rohkem tootmise ja tootekeskne, mitte turu tundmisele baseerunud; c) turuvõimaluste tundmisel on kasutatavad ressursid piiratud; d) uue äriidee ebaõnnestumine võib ettevõttele lõppeda katastroofiliselt. 24. Ettevõtte makrokeskkonna analüüs PEST analüüsi põhjal Iga ettevõte reageerib tegevuskeskkonna muutustele, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast on talle olulisemate makrokeskkonna muutujate arv ja struktuur erinev. Poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste analüüsimine, nendega kohanemine, nende ennetamine või ärakasutamine, on iga ettevõtte strateegilise juhtimise protsessi lahutamatu osa. Konkreetne informatsioon, mida ettevõte muutuste analüüsiks vajab,
Narratiiv on see, mille kaudu juht loob visiooni sellest, mille nimel inimesed töötavad. Ta annab tööle tähenduse. 10. Arutle, milline on EV sise- ja väliskeskkonna tähtsus ja kuidas see kujuneb. Väliskeskkond võib mõjutada organisatsiooni tegevust kas positiivselt või negatiivselt, soodsalt või takistavalt. Iga organisatsiooni jaoks on palju olulisi mõjutegureid ja need on kas sarnased või erinevad. Makrokeskkonna mõju hindamiseks saab kasutada PEST analüüsi. Nimetus tuleneb inglisekeelsetest sõnade political, economic, social & tehnological change esitähtedest. Seega keskendutakse poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste analüüsimisele. Iga nimetatud valdkond jaguneb paljudeks alavaldkondadeks, mille tähtsus ja mõju sõltub konkreetsetest organisatsioonidest. Kindlasti mängib siinkohal väga suurt rolli ka Eesti maine ja paiknemine globaalses pildis. Siinkohal on ka riigil palju
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
59. tegurid Kõige rohkem mõjutavad 60. 68. · Tehnoloogilised tegurid kliendid. 61. 69. 76. · Strateegilised liitlase 62. Väliskeskkond jaguneb: 70. 77. 17. PEST analüüs - poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs, mis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 78. 18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus 79. Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel: 80. Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on
Strateegiline juhtimine eksam 1. Selgitada strateegilise juhtimise uuemaid käsitlusi oma töökaaslastele. Strateegilise juhtimise uuemad suunad on: · Ressurssidel ja kompetentsidel baseeruvad strateegiad koolkonna lähenemise võtmeks on tuumkompetentsi mõiste. Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel gruppidel, samuti ei ole tuumkompetents mingit tüüpi kaubamärgiga seotud vara ega tootmisprotsess. Pigem on tuumkompetentsiks suutlikkus kaubamärki ja tootmisprotsessi juhtida, organiseerida ja hallata. Selleks, et tuumkompetents viiks välja konkurentsieelise kujunemiseni, peaks ta peale integreeritud terviku moodustamise olema väärtuslik kliend
Kõik kommentaarid