Füüsika
– teame ja ei tea
Füüsika on
loodusteadus, mis uurib loodust väga põhjalikult. Koolis õpitakse
füüsikast osa sellest suurest teadusest. Teaduslikumal tasemel
tegeletakse igasuguste kehade- ja nähtustega spetsiaalsete
vahenditega mõnes laboris. Füüsika on väga lai mõiste. Me võime visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla
Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18.
sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika
ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema
enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
feinn
Õppematerjali autor
Kuna maalt saab vaadelda linnuteed vaid seestpoolt, paistavad tähed meile heleda vööna ning ainult heledamad tähed on meie jaoks eristatavad. Linnutee pole ainus galaktika universumis. Meie lähedal on veel näiteks Suur ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika meile on Andromeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. [1] Astronoomia Linnuteed ning muid taevakehi uurib füüsika teadusharu astronoomia. Samuti uurib astronoomia universumit tervikuna ning muid kosmilisi objekte. Astronoomiat ei tohi sassi ajada terminiga astroloogia, mis uurib tähtkujusid. Astronoomia nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest astr (täht) ning nomos (seadus).[2] Astrofüüsikaks nimetatakse astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval samastatakse termineid astronoomia ning astrofüüsika nende suure seotuse tõttu. [3]
Suure Paugu energia hajub maailmaruumis.Meie ajaks on sellest säilunud nõrk kaja.Astronoomid on välja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida.Galaktikad said tekkida vaid juhul, kui universumis on ainet palju rohkem sellest, mida me seni tunneme.Praegu me veel ei tea, mida see nähtamatu aine ehk varjatud mass endast kujutab, kuid me teame, et ta on olemas.Vaid ühe kümnendiku kohta universumist võime kinnitada, et teame, mis see on.Ülejaanud 9/10 on veel mõistatus.Mis saab universumist edasi? Aeglustuvalt paisuv universum Kui maailmas pole ainet(koos nähtamatu ainega) oluliselt rohkem sellest, mida me teame, jab universum igavesti. Lõpmatult paisuvas universumis hääbub igasugune areng peale paisumise enda.Tähed põlevad läbija kustuvad, galaktikates uusi juurde ei teki.Universum on külm ja elutu.Aeglustuvalt paisuv
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat
liikumise kajastumist taevasfääril; astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Jaotus objekti järgi Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: 5 planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); tähtede füüsika (uurib tähti); galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). 1.3. ASTRONOOMIA JA TEISED TEADUSED Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on
Loodete tekel Maal seostatakse Kuu külgetõmbega. 39. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. 40. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga) 41. Millal tekkisid planeedid? 42. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? 1. Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast 2
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid