Tallinna
Ehituskool
Keskkonna
säästlik rekonstrueerimine
Kaspar Liivak R:12
26.04.12
Sisukord
Materjali valik……………………..1
Projekteerimine …………………………1
Suurem ajakulu ……………………..1
Rohkem
piiranguid ehitamisel …………..2
Suurem
pühendumine tulemusele…………..2
Kasutatud
kirjandus……………………………..3
1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi 4. Projekteerimistöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Projekteerimisettevõtja on kohustatud: 1) koostama nõuetele vastava ehitusprojekti; 2) tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele; 3) koostama nõuetele vastava ehitise mõõdistusprojekti;
Soojusjuhtivus suhteliselt kitsas. Soojustakistus Soojuserijuhtivus Temperatuurinähtustega liitub niiskuse, Külmasild gaaside ja saasteainete liikumine Õhupraod (kompleksne mõjurite süsteem). Soojuskadu ... 9 ... SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama energiaga ala suunas. Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel Soojusülekandena Kiirgusena Konvektsiooni / infiltratsiooni mõjul Kantakse hoonest välja näiteks ka heitveega Temperatuuri erinevustega koos tekib õhumasside liikumine ehk konvektsioon. Tuul kiirendab soojuse konvektiivset liikumist. Näide elust: soojustuse taha vastu seina ehitaja poolt jäetud tühemik (terve maja kõrguses) "alati oleme nii teinud, sest ega
o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine o Ehitise tehnosüsteemide kavandamine o Ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine o Ehitise elueast lähtub ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt - Ehitamine on: o Ehitise püstitamine o Ehitise laiendamine o Ehitise rekonstrueerimine o Ehitise tehnosüsteemide muutmine o Ehitise lammutamine - Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel - Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine Standardis EVS 885:2005 on termineid kasutatud järgmises tähenduses: - Ehituskavand (sketch design) – ehitusobjekti projekteerimistöödele eelnev arhitektuurne lahendus
tingimuseks on,et tekiks kontrolli võimalus teostatud tööle ja selleks on 2 võimalust- kinnine käik ja käik kahe teadaoleva kõrgusega punkti vahel.Selle koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (hpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega hteor=HRpC - HRpA Sidumatus fh=hpr - hteor
kuuluvaid ja sama majanduslikku taset esindavaid üürielamuid näiteks Tallinnas ja Tartus, ei ole erinevused vaid detailides. Tihti hõlmavad need tervet elufilosoofiat, abiruumide olemasolu ja paigutust, aia- ja hoovikasutust. Karlovas on säilinud küllalt ka huvitavaid kõrvalhooneid. Ühelt poolt selgelt taluarhitektuurist lähtuvad palkhooned, mille konstruktsioon ja kujundus viitavad üheselt omaniku talupoeglikele juurtele ning harjumusele teha nii nagu alati, sõltumata keskkonna muutumisest. Teisalt aga Tartule omased kahekorruselised kuurid. Karlova kulges läbi nõukogude perioodi suhteliselt valutult – kui välja arvata mõned kohatult kogukad korterelamud Tähe tänava ääres ja valutult konteksti sulanduvad eramud, on siinne tänavamiljöö üsna puutumatu. Hinnata tuleb ka arhailisi munakivisillutisega tänavaid. 1.3.4 Tallinn Tallinnas on puidust korterelamute pärand hoopis üheülbalisem, ulatudes ometi paljudesse asumitesse, .vt. Joonis 1.4
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et
Kõik kommentaarid