Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Väävel (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Väävel #1 Väävel #2 Väävel #3 Väävel #4 Väävel #5 Väävel #6 Väävel #7 Väävel #8 Väävel #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timotimo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Väävel

Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 ­ püriit, PbS- galeniit , HgS ­ kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O ­ kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine. Väävel on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 2,07 g/cm³

Keemia
thumbnail
24
pptx

VÄÄVEL

VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU  BENSEEN JA ETANOOL  • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKS

Keemia
thumbnail
22
ppt

Väävel

Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused

Keemia
thumbnail
4
odt

Väävel

oks.astmeks VI. Elektronskeem S:+16|2)8)6) Keemilised omadused  Oksüdeerija Madalaima oks.astmega ühendid ei saa olla oksüdeerijad.kui oks.aste on 0,siis oksüdeerib metalle ja vesinikku.kui oks.aste on kõrgeim ehk VI,siis ta on tugev oksüdeerija. Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2  Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel põleb ja on redutseerija S0 + O02 = SIVO-II2 Oks.aste on IV,siis redutseerivad omadused on tugevamad, kui oksüdeerivad NIVO2 + SIVO2 + NIIO + SVIO3 Protsess on oluline happevihmade tekkes. Kõrgeima oks.astmega ühend ei saa olla redutseerija. Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid ( keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.Gaasiline H2Spõleb õhus sinaka leegiga. Tekib

Keemia
thumbnail
3
docx

Väävel

divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid Väävliühendid on näiteks püriit ­ FeS2, kalkopüriit ­ CuFeS2, galeniit ­ PbS, argentiit ­ Ag2S, sfaleriit ­ ZnS, kinaver ­ HgS, barüüt ­ BaSO4, tsölestiin­ SrSO4, anhüdriit ­ CaSO4 , kips ­ CaSO4*2H2O.

Keemia
thumbnail
13
ppt

VÄÄVEL

VÄÄVEL Sulphur Väävel · Mittemetall · Tähis ­ S · Asend: VI A rühm ja 3 periood. · Halb elektri- ja soojusjuht. · Aktiivne element · Vees lahustub halvasti · Sulamistemperatuur: +119°C · Looduses lihtainena kollane ja rabe. · Pulbriline ­ väävliõis · Tükiline ­ kangväävel Väävli asukoht tabelis Aatom Elektronskeem: S + 16 | 2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Allotroopsed teisendid: 1.Rombline väävel S8, vees ei lahustu 2.Monokliinne väävel S8, tekib sula väävli jahtumisel 3.Plastiline väävel Keemilised omadused · Reageerib hapnikuga O2 + S = SO2 (hapnik + väävel=vääveldioksiid) Kasutatakse pisikute tapmiseks · Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S (väävel +vesinik=divesiniksulfiidhape) · Reageerib metalliga 2Al + 3S = Al2S3 (alumiinium+väävel=alumiiniumsulfiid) VÄÄVEL Väävli kasutamine · Värvainete valmistamisel

Keemia
thumbnail
4
doc

Väävel 412

Väävel Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. See on kollane, rabe, elektrit ja soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6

Keemia
thumbnail
13
ppt

Väävel 412

Väävel Kätlin Viilukas Sisukord Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side.

Keemia



Lisainfo

See on kokkuvõte väävlist!Väga hea!Suur pildi materjal!

Meedia

Kommentaarid (7)

kri5too profiilipilt
kri5too: Väga hea kõik on olemas!!1
15:34 29-11-2009
jankristjan profiilipilt
jankristjan: väga hea töö
16:09 28-04-2009
sannu1994 profiilipilt
sannu1994: ei avanud faili
12:32 02-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun