TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
KOHALIK OMAVALITSUS JA
KULTUUR- SPORT
Referaat
Pärnu
2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT 4
1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid 4
1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid 7
2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD 10
kokkuvõte 12
Viidatud allikad 13
täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · Peamine omavalitsuse tunnus: · Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus. Eestis kahetasandiline haldusjaotus: · I riiklik tasand riik, maakond
vajalikke jätkutegevusi. Valitsuse olulisemad prioriteedid tõi peaminister välja oma 5. aprillil 2011. a Riigikogule peetud kõnes valitsuse moodustamise alustest. Valitsuse suurimad sihid on konkurentsivõimeline majandus, peresõbralik riik, sotsiaalne turvatunne kõrgelt haritud rahvas. ,,Valitsuse tegevuse suurim eesmärk on inimeste elukvaliteedi tõstmine sellise Eesti, sellise elukeskkonna loomine, kus edeneb meie kultuur, kuhu sünnib rohkem lapsi ja pikeneb eestlaste eluiga ning kus inimesed soovivad hea meelega elada", võttis peaminister kokku valitsusliidu olulisima eesmärgi. Oma tegevuse hindamiseks on valitsus aastaks 2015 seadnud seitse prioriteeti ning kokku 55 valdkondlikku eesmärki 18 poliitikavaldkonnas. Valitsuse eesmärgiks on aastaks 2015 jõuda järgmiste näitajateni: 1) Valitsussektori eelarve on ülejäägis. 2) Loomulik iive on positiivne.
....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus
Huvigrupid Populism vs. Vajadus Minister ja valitsus: Erakondlikud koosolekud Kabineti istungid Valitsuse istungid Riigikogu komisjonid Asekantsler: Ametisse nimetab minister Asendab kantslerit tema äraolekul Tööülesanded sätestatakse ministeeriumi põhimääruses Kultuuriministeerium: Kultuuriministeerium seab eesmärke ja planeerib tegevusi neljas tegevusvaldkonnas, nendeks on kultuur, sport, meedia ja lõimumine Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel, integratsioonivaldkonna koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet Tegutsemise põhimõtted: Kultuuriministeerium on avatud *parimad tulemused sünnivad koostööst oma partneritega;
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja
Vol. 5, Issue 4, 551571 11 Christoffersen, H., Larsen, K. B. (2007) Economies of Scale in Danish Municipalities: Expenditure Effects versus Quality Effects. Local Government Studies, vol 33, no 1, pp 7795. 12 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16671 Teaduskirjanduses on omavalitsuse suuruse ja finantssuutlikkuse kohta erinevaid seisukohti. Ühel meelel ei olda ka laialt levinud arvamuse suurem omavalitsus on mastaabiefektist tulenevalt efektiivsem osas. Kui Neil Marshall väidab13, et kõigi riikide kogemused kinnitavad ühinemisest tulenevat kulude kokkuhoidu, siis Katsuyama14 ja Southwick15 leiavad, et see kehtib vaid teatud omavalitsuse suuruseni nende hinnangul 20 000 25 000 elanikuni. Eesti autorid16 on oma analüüsides aga jõudnud siinseid olusid arvestades jõudnud sootuks erinevale järeldusele
Sissejuhatus : 1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis ............................1-2 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas.Riigiasutused Narvas...........................2-3 1.3 Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega.......................3-6 1.1 Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus Eestis Terminil ,,kohalik omavalitsus" ei tohiks mingil juhul rõhk olla sõnal ,,valitsus". Kohaliku omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna ,,oma". See on elanike OMAvalitsus. Kohaliku omavalitsuse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks kohalikku omavalitsust lugeda kui kohalikku omavalitsemist, kus kogukonnal peab olema võimalus iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine
Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4 ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse sisestruktuuri teadlik kujundamine. Kolmas ühinemiste eesmärk on institutsionaalsed muutused omavalitsussüsteemis laiemalt ehk muutused valitsemistasandites ja nende suhetes. Ühinenud omavalitsus võib saada teise omavalitsustasandi rolli nagu Taanis või Lätis, kus tegelikult teine tasand kaotati ja uued
Kõik kommentaarid