Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioomide kirjeldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


BIOOMID
Polaarpiirkonnad.
Piirid Arktikas : Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel – aasta soojema kuu +10 isoterm.
Antarktikas – 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2
Mõisted:
Igikelts – pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht.
Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest.
Palsa – tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas.
aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena
Vasakule Paremale
Bioomide kirjeldus #1 Bioomide kirjeldus #2 Bioomide kirjeldus #3 Bioomide kirjeldus #4 Bioomide kirjeldus #5 Bioomide kirjeldus #6 Bioomide kirjeldus #7 Bioomide kirjeldus #8 Bioomide kirjeldus #9 Bioomide kirjeldus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K .. Õppematerjali autor
bioomide kirjeldused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Biogeograafia

peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja ühised c. (indeks) I=a/a+b-c (ühised liigid jagada kõikide liikidega) I= ühised/kogu nimestik Jaotused biogeograafias: · Klassisfitseerimine o Sarnased alad ühendatakse ühte klassi o Võib-olla mitmel pool, mitme osana o Näiteks loodusvöötmed ehk bioomid · Rajoneerimine o Eraldatakse piirkonnad, mis on seemiselt piisavalt sarnased o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus ­ klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus ­ kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias.

Geograafia
thumbnail
21
docx

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA

Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ

Geograafia
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel ­ 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest

Geograafia
thumbnail
20
doc

Loodusvööndid - referaat

Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

Mis on loodusvööndid? · Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu ­Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib

Geograafia
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

· Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks ­ koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine Sarnased alad ühendatakse ühte klassi Võib olla mitmel pool, mitme osana Näiteks bioomid · Rajoneerimine Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus ­ klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid

Biogeograafia
thumbnail
3
doc

Loodusvööndid - Tabel

Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta

Geograafia
thumbnail
2
sxw

Kliimavööndid

ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vees

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun