Referaat - Ebapärlikarp (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis

Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini

Bioloogia

1

doc

Ebapärlikarp

EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite

Bioloogia

7

docx

Pärlikasvatus

Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl. uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu.

Bioloogia

9

wps

Limused

SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud referaadina. Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik tugev mineraalainetes

Bioloogia

33

doc

Vee Zooloogia

Koja ava sulgub kaanega. Näited: ematigu (Viviparus), keeristigu (Bithynia), sulgtigu (Valvata), vesiking (Theodoxus); ka tulnukliik Potamopyrgus antipodarum meres ja Saaremaa Karujärves. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid Läänemeres elavaid riimveevorme: Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis Suuri mageveekarpe: Perekond jõekarp (Unio), järvekarbid (Anodonta ja Pseudanodonta), ebapärlikarp (Margaritifera), rändkarp (Dreissena) Väikesi mageveekarpe: Keraskarplased (Sphaerium, Musculium, Amesoda), herneskarplased (Pisidium, Euglesa, Neopisidium) Kokku Eestis umbes 60 liiki Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger. Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse (sissehingatava vee kaudu) areng toimub emasloomas, vastne puudub, järglased meenutavad väikesi täiskasvanud karpe

Vee elustik

29

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Selts: Pteriida Sellesse seltsi kuuluvad võrdlemisi erineva välimusega loomad. Karbihambad on neil enamasti hästi arenenud, kojapoolmed kumerad. Mõned rühmad asetsevad merepõhjal kupuga allapoole ja neil esineb sümbioos üherakuliste vetikatega. Esindajad: söödav südakarp Cerastoderma glaucum (Cardium edule). Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts. Uurikkarbilised Myida Sarnanevad eelmistele, kuid on ümarama karbiga. Elavad sügavamal setetes ning neil pikemad sifoonid. Esindajad: liiva uurikkarp Mya arenaria, balti lamekarp Macoma baltica,keraskarp g. Sphaerium, herneskarp g. Pisidium. Hõimkond: Sammalloomad BRYOZOA Koloonialised vormid. Koloonia moodustavad loomikud e zooiidid. Nende hulk

Loodus

26

docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt. Siberi katkestus kliima jahenemisel: ebapärlikarp, vesikakand, vingerjas einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres planktonit 10 korda vähem kui Põjameres, 20 korda vähem kui Grööni meres!! Soojas vees tõuseb see ainult upwellingu aladel. Päris külmades vetes aga jälle biomass madalam. Eriti vähe on troopikas süvaveebentost, toitainete puudus, sest nii sügaval vesi ei segune (litoraalis on võrreldav parasvöötmega)

Hüdrobioloogia

11

doc

Jõevähk

1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2007 1  1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus...........

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)