Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED....................................................................................
...........................................................................................13 4. PUNK JA KIRJANDUS.......................................................................................................14 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID ..................................................................................16 5.1 Villu Tamme...................................................................................................................16 5.2 Tõnu Trubetsky..............................................................................................................17 5.3 Merca.............................................................................................................................18 6. PUNKLAULUPIDU............................................................................................................19 7. PUNKARID JA VÕIMULOLIJAD.....................................................................................20
nähtusesse, uurida, mis olid tollase punkliikumise eesmärgid, milline oli selle mõju ühiskonnale ning kuidas mõjutas ümbritsev keskkond punkareid endid (ning vastupidi). Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on
Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M Pungi „kuldajastu“- Villu Tamme, Merca, Tõnu Trubetsky, Vennaskond, J.M.K.E (1986-1989) Tänapäeval- punkluule õhtud (Punk laulupidu 2008 ja 2011, 2015) Tõnu Trubetsky Luuletaja („Pogo“, „Anarhia“, „Daam sinises“) Muusik (Vennaskond, J.M.K.E) Anarhism Poliitiline tegevus (Eestimaa Rohelised, Keskerakond) Merca (Merle Jääger) Näitleja Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998) Vanemuise näitleja
oli Mihkel aastatel 1981-1982. Järgmise bändi lõi Mihkel ise, aastal 1983, nimeks sai ,,Golem". Bändis viljeles puhtalt hevi metalli. ,,Golem" oli ühtlasi ka esimene ansambel kus Mihkel ise lisaks kitarri mängimisele ka lauljana kaasa lõi. Bändiliikmeteks olid laulja Mihkel Raud ansambli Metallist koosseisus. Foto: https://www.facebook.com/mihkelraud1/ Urmas Vare, trummar Rein Joasoo, kitarrist Tõnu Kõrvits ja klahvpillimängija Avo Ulvik. Bändi tuntuimaks looks on ,,Hea ja helde Allahi nimel". Bänd sai üleeestiliselt tuntuks ja tegutses aktiivselt aastatel 1983-1984. (http://et.wikipedia.org/wiki/Golem_%28Eesti_ansambel %29) Järgmine bänd kus Mihkel oma muusikukarjääri jätkas aastatel 1985-1986 oli ,,Metallist", mis oli tol ajal Eestis noorte seas väga populaarne bänd. Suur ja positiivne muutus tuli Mihkel Raua karjääris aastal 1987, peale ansambli ,,Turist" laiali minemist
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud
Kõik kommentaarid