reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina, sensoorne kodeerimine- füüsikaline või keemiline signaal muudetakse närvisignaaliks TRANSDUKTSIOON välise signaaliga inimene kohaneb-sensoorne ADAPTATSIOON-nt, kui paneme riided selga, siis
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, se
töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine
o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur: Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim
Arengu faktorid · Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut · KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline) · Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd))
7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18
Kõik kommentaarid