TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool
NOORTE TÖÖPUUDUS
Kodutöö õppeaines majanduspoliitika
Tallinn 2010 SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3
1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7
2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13
KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 15
KASUTATUD MATERJAL ....................................................................................... 16
LISAD .......................................................................................................................... 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20
2 SISSEJUHATUS
Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on
aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie
riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna
väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii
Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,
seejärel keskendun Eestis ja Euroopas üldiselt eksisteeriva noorte tööpuuduse
käsitlemisele. Teises peatükis uurin tööpoliitikat üldise tööpuuduse vähendamiseks
Eestis ja Euroopas ning viimaseks väike ülevaade noorte tööpuuduse leevendamiseks
välja töötatud programmidest ning meetmetest Eestis.
3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST
Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika
valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemidega gruppi. Võrreldes täiskasvanutega
on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal
täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle
on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele
ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile
strateegiliselt tähtis, eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored
peavad sotsiaalsüsteemi ülevalpidamiseks olema palju tootlikumad ja
kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu
ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte
(Schlümmer jt, 2006). Noorte endi jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.......
tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole. Olgugi, et allapoole liikumine on lihtsam on see ka vastumeelsem. See tähendab seda, et inimene surutakse või ta liigub madalama klassifikatsiooni lahtrisse. Erinevates lahtrites on erinev tööpuudus. Liikumine perifeeriast keskuseni on raskem, kuid enamus seda taotleb ning teeb selle nimel pingutusi. Et allapoole liikumine on kergem, toimib ka palk tasakaalustava jõuna ainult perifeerias. Kaasaegsetele alternatiivsetele teooritele toetumine tähendab seda, et ollakse veendumusel tööturu võimetuses jõuda iseseisvalt tasakaalu. Selleks, et tööturg tasakaalu jõuaks, tuleb luua vastav mehhanism. Mehhanismide loomiseks tuleb vaeva näha ja sihipäraselt tegutseda,
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta
Kõik kommentaarid