Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil (0)

1 Hindamata
Punktid
Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil #1 Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil #2 Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil #3 Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil #4 Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kakskaru Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak

Kehaline kasvatus
thumbnail
7
odt

Suveolümpiamängud 1920-1936

Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari). Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud. Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942). Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus. Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu. Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises).

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.

Kehaline kasvatus
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

· astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine) Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses ­ hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b

Ajalugu
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Mateo Palmieri- peale pausi mainis esimesena ,,olümpiamänge" 1430. aastal. Robert Dover- algatas 1612. a. Cotswoldi om. William Penny Brookes- inglise dzentelmen, kes korraldas Wenlock'i om. Evangelos Zappas- Bukarestis elav rikas ärimees, kes pani Kreeka kuningale ette Kreeka om taaselustamise ja nõustus ise nende kulusid katma. Richard Chandler- inglane, kes leidis 1766. aastal Zeusi templi varemed ja sellega ka Olümpia paiga. Ernst Curtius- sakslane, kelle eestvedamisel peeti läbirääkimisi kreeka valitsusega, et Olümpia välja kaeva ning seda ka tehti. Henri Didon- tulihingeline prantslasest olümpiaidee eest võitleja. ,,Citus, altius, fortius" isa. Rajas oma kasvatusmeetodi, mis ühendas nii ranguse kui ka vabaduse. P.de Coubertin: itaalia juurtega prantslane, kaasaegsete olümpiamängude ellukutsuja. Huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. Võttis osa I

Spordiajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus):

Ajalugu
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun