9. klasside ajalooeksam I Eesti ajalugu A) EESTI VABARIIK 1918.-1920. 1. Kuidas iseseisvus Eesti? 1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad: ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks! Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda! Samal ajal muutus olukord Eesti jaoks üha ähvardavamaks. Sakslased vallutasid Eesti saared ja kavatsesid edasi tungida mandrile. 18. veeb.1918. alustasidki sakslased oma plaani täideviimist. Vene enamlased põgenesid hirmust. Eestlased tegid väga targa otsuse: kasutada ära moment, kui venelased on jalga lasknud, kuid sakslased pole Eesti mandriosa vallutada suutnud ja sel ajal kuulutada välja i
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991 1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad) *NSV Liidu sõjaline tugevnemine ja territooriumi laienemine II ms tulemusel *USA sõjaline, majanduslik, poliitiline tugevnemine ja üleminek maailmapoliitikale II maailmasõja järe
Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi levik
Balti liit- Balti liit tähendas viie Balti riigi Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks.Paraku ebaõnnestusid Balti liidu loomise katsed täielikult. Põhjuseks olid esiteks Balti riikide omavahelised vastuolud suhted NSV Liiduga- Teema 8 Rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja sündmused Baltimaades ning Soomes, pt. 18, 20 + konspekt Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe s�
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhet
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991 Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949.
6. Arengumaad. HIINA: Hiina Rahvavabariik, Hiina Kommunistlik partei. Han-hiinlased (93%) Suurriik ja üliriik. Kaks dententsi: 1. järjepidevus 2. muudatused. Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism. 1960ndad kultuurirevolutsioon: välispoliitikas kaks Hiina vanasõna 1. “Minu vaenlase vaenalane on minu sõber” 2. “Kohtle sõbralikult oma kaugemat vaenalst ja võitle lähema vaenlasega” 1970ndad: suhted USAga paranesid! Hiina ja Venemaa:1650: esmakordselt kokkupõrked. 1689 Netšinki leping- mõlemad võitjad
Kõik kommentaarid