Muusika Läbi Aegade (0)

Põhikool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on selle analoog soundimaailmas?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sander155 Õppematerjali autor

Vanal ajal olid muusikud hinnas. Muusik olla oli auasi. Igasugune muusika tundmine alates nooditeadusest kuni laulmiseni välja oli kõrgelt hinnatud. Muusika oli mõeldud inimestes tunnete äratamiseks. Muusika aitas mõista inimmeeli sügavuti, panna märkama ilu enda ümber ning mõistma maailma.

Muusikat sai vanal ajal kuulata ainult otseesituses, polnud võimalusi salvestamiseks ning seda ka ei vajatud.

Kahjuks on tänapäeval muusika kui inimmeele ärataja väärtus hääbumas ning muusik olla polegi enam auasi. Tundub, et tehnoloogia arenguga on muusikuks saada väga lihtne, selleks ei pea isegi omama erilist lauluhäält või tundma nooti. On olemas arvutiprogrammid, mis teevad inimese eest kogu muusika loomise töö ära. Tuleb vaid laul lindistada ning arvuti muudab nn mustad kohad kuulatavaks.

tänapäeva muusika muusika muusika ajalugu dub step electro dnb kiiresti kustuvad tähed muusika vanaaeg

Sarnased õppematerjalid

odt

Dubstep

Dubstep Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mille juured pärinevad Inglismaalt, Londonist. Kõige varasemad alged on pärit 19. sajandi lõpuaastatelt, kus lood olid rohkem sügavad, instrumentaal- dub remixid 2-step garage lugudest, kuhu oli lisatud erinevaid elemente breakbeat'st, grime'st või süngemaid elemente drum & bass'st. Dubstep'i iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb garage ja grime muusikastiilidele. Samuti iseloomustab dubstep'i rõhuv, "veniv" ja "tumedaid" helisid esile toov bass, mille päritolu peitub USA dub'i, funky ja reggea valdkondadest. Dubstep'i lugude tempo on üldjoontes 140 lööki minutis. Seevastu näiteks drum & bass'i tempo on keskmiselt 170. Teistest tantsumuusika stiilidest eristab teda kõige rohkem soolotrummi löögi asetsemine takti kolmandal löögil, teistel elektrooniliste tantsumuusika stiilidel, näiteks house, enamasti teisel ja neljandal löögil. Ning sageli luuakse rütm kasutades t

Muusika

doc

Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas

Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. 9. klassi õpilaste seas kahes koolis. 3 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 1.1 Rokkmuusika defineerimine Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad

Muusika

pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu