Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erakonnad ja valimised (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil?
  • Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis?
  • Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond?
  • Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed mis parempoolsed?
  • Mis on riikliku halduse üksus kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab?
  • Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis?
  • Kes korraldavad Eesti riigikaitset?
  • Mis on kaitseliit mis kaitsevägi?
  • Mis on riigikaitse eesmärgid?
  • Kuidas toimub Eestis ajateenistus kes kui vanalt kui kaua jne?
Erakonnad ja valimised #1 Erakonnad ja valimised #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karamell66 Õppematerjali autor
1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli.
2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem
3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Maakonnad ja omavalitsused

Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan ­ volikogu ­ ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja ­teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada he

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
docx

Demokraatlik valitsemine

Valimissüsteem ­ põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem ­ valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne ­ iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus ­ kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia ­ kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT ­ kõrgeim seadusandlik võim EST ­ Riigikogu, RUS ­ Riigiduuma, GER ­ Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia ­ valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia ­ inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia ­ valitakse esindajad. Monarhia ­ võimu pärandamine. Absoluutne monarhia ­ kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia ­ e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskon

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
11
doc

Ühiskond

Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus ­ otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses; · hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18- aastaseks. Selline vanuse alampiir kehtib ka Eestis

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii

Ühiskond
thumbnail
5
doc

Mõisted

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on �

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatlik valitsemine

Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad, kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe inimese kätte, ei pea valitseja vajalikuks ise seadusi järgida. Seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Totalitaarne riik ­ Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (1)

karamell66 profiilipilt
karamell66: soovitan , see on hea eriti kontrolltööks õppimiseks
22:06 23-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun