Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kullilised - kotkas,kakk,toonekurg (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kullilised - kotkas kakk toonekurg #1 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #2 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #3 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #4 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #5 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #6 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #7 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #8 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #9 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #10 Kullilised - kotkas kakk toonekurg #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kain Merilai Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Samuti võib ta aga asuda toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks

Bioloogia
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan

Ökoloogia
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................................... 4 SÜMBIOOS.............

Bioloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
8
doc

Kakud

kõige suuremad kakud, kassikakud, tulevad toime kitsetalle suuruse loomaga. Kuigi paljud kakulised on öölinnud, otsivad mõned liigid toitu ka päeval. Üks säärane liik on lumekakk. Ta elab tundras, kus suvel päike kunagi ei looju. Suurim kakk on kassikakk. Nägemine ja kuulmine Et rünnak õnnestuks, tuleb kakul saagi asupaik väga täpselt kindlaks määrata. Enamik liike näeb ja kuuleb saaki, kuigi mõned, nagu loorkakud, suudavad ka üksnes kuulmisele toetudes krabistava loomakese

Bioloogia
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

© Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks- spirale ja Saksa fondi 5000xZukunft rahastamisel ilmunud õppematerjal, mis

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Röövlinnud

Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad linnud, konnad, mardikad, sisalikud ja mutid ei puudu ta toidumenüüst. Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese kuivatatud seedimatute toiduosakeste, mis ta välja oksendanud on, pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui pesa muutub märjaks, näeb see üsna jäle välja ja selle peaks leidma juba lõhna järgi. Aprilli alguses on kodukaku pesas 2-5 muna ning pojad kooruvad mai alguses. Pesast hakkavad nad väljas

Bioloogia
thumbnail
11
docx

Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis

Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge, pugualal tiheda musts-pruuni triibustikuga. "Loor" valkjas, jalgade sulestik valge. Nokk kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik "kiu" või terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes. Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976) Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee) Kodukakk: III kategooria liik. Umbes varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi eristatav tumeda peenmustriga "loor". Aktiivne peamiselt öösiti. Hääles õõnes "kuvitt" või paarimisaegne rütmiline, uluv kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi. Üldpikkus 38 cm. Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage haudelind. Asustab põhiliselt kultuurimaastikku- parkke, parkmetsi, vanemaid lehtpuistusid, segametsi, vältides suuremaid metsi ja okaspuistusid. Mõnes suuremas pargis on pesitsenud korraga mitu erinevat paari. Kaitstava

Bioloogia



Lisainfo

Juttu on pikalt kullilistest

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun