Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muistne Eesti (0)

1 Hindamata
Punktid
Muistne Eesti #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t6hg Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis

AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg ­ on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliitikum kestab Eestis aastatel

Ajalugu
thumbnail
5
docx

MUINASAEG EESTIS

Reviir ­ piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline revolutsioon ­ üleminek loomakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjapoolsetes riikides loetakse neoliitikumi alguseks savinõude kasutuselevõttu. Kõige varasem neoliitiline kultuur Eesti aladel kannab nimetust Narva kultuur. Sealt pärinevad savinõude killud. Esimesed oli koonusekujulised, neid polnud võimalik maha panna, toetati kividega, et see püsiks püsti. Savikoostis ei olnud ühtlane. Lisaks savile oli seal ka kivipuru, teokarpe, rohtu jms. Savinõud

Eesti ajalugu
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. ­ II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Muinasaeg Eestis

Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muinasaeg eestis

1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust ­ näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobr

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek,

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht ­ kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande ­ taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel

Ajalugu



Lisainfo

Kontrolltöö küsimused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun