Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Winston Churchill - elulugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist



Winston Leonard Spencer Churchill

Nimi
Klass

Tartu 2012
Winston Leonard Spencer Churchill sündis 30. novembril 1874 . a aristrokraatlikku perekonda Oxfordshire’is. Winston Churchillist sai 20. sajandi Euroopa ja maailma ajaloo võtmeisik.
Winstoni Churchilli isa Lord Randolph Henry Spencer-Churchill (1849- 1895 ) oli Suurbritannia Alamkoja liige ja rahandusminister. Ta teenis oma isa, kes oli Iirimaa asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Just siis kui Winston sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri. Randolph suri 24. jaanuaril 1895. a 45-aastaselt.
Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ameerika finantsmaakleri tütar, kelle soontes voolas ka indiaanlase verd. Ta kohtus lord Randolphiga 12. augustil 1873. a Thamesi jõel laeva Ariadne pardal, kus Walesi prints ja printsess korraldasid balli Venemaa tsaariõukonna külaliste auks.
Aastatel 1875 – 1882 jäi väike Winston oma vanemate poolt tähelepanuta. Ta tal kujunes tugev side ning leidis tuge oma lapsehoidja mrs Evereti juurest. Seitsmeaastasena viidi Winston väljavalitud internaati St. George`i kooli Ascotis.
.
1931 - jõuab Churchill oma poliitilise karjääri madalseisu.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal tegeles Churchill maalimise ja kirjutamisega. Ta pidas kirjutamist, loomulikult poliitika järel, oma põhiliseks tegevuseks. Temalt ilmus neljaköiteline teos „Maailma kriisid ”, kus ta kajastab Esimese maailmasõja ajalugu ning monumentaalne teos oma esivanemast- „Marlborough’ elu ja aeg”.
1932 - Churchill rõhutab uuesti relvastuva ja kasvava Saksamaa ohtu.
1. septembril 1939. a tungisid saksa väed Poolasse. II maailmasõda, mida Churchill ette nägi, oli alanud. Kaks päeva hiljem kuulutas Suurbritannia koos Prantsusmaaga Saksamaale sõja. Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taas admiraliteedi esimeseks lordiks .
1940. a aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, järgmisel kuu 10. päeval, kui Saksamaa võttis sihikule Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa, sai 66-aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. 13. mail 1940. a teatas ta võimule tulles Inglismaa rahvale ajalukku läinud lause, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid.
Churchill on kirjutanud: „Ma tundsin, nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks”. Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast.
Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941. a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta.
Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a 28. novembrist 1. detsembrini. Nad arutasid strateegiaid, kuidas sõda võita.
1944. oktoobris külastab Churchill Moskvat, et kohtuda Stalini ja Nõukogude Liidu juhtkonnaga. Nad arutavad mitteametlikult, kes peaks mida kontrollima peale Natsi-Saksamaa langust.
4.-11.veebruaril 1945 kohtus nn Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises ja jagamises.
13.-15. veebruaril ründasid Briti ja USA pommitajad saksa linna Dresdeni, tappes kuni 22.000 tsiviilisikut. Mõned ajaloolased ütlevad, et Churchill kannab lõplik vastutust rünnaku eest.
Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents , kohtusid Churchill, Truman ja Stalin . Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina.
Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26. juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
1946, 5. märtsil külastab Churchill USAd, võidab president Harry Truman pokkeri mängus ning räägib kuulsa "raudse eesriide" kõne eelseisvat külmat sõjat Nõukogude Liiduga.
Poliitika, loengute andmine, maalimine ja kirjutamine hoidsid Churchilli tegevuses, kuid need tegevused ei rahuldanud täielikult tema suurt energiat. Ta leidis tegevust Chartwell Manor’is, oma maavalduses Kent’is. Ta tundis uhkust oma karja ja võidusõiduhobuste üle. Aastatel 1948-1949 ilmus temalt Teise maailmasõja ajalugu.
Konservatiivid naasesid võimule 1951. aastal. 77aastasest Churchillist sai uuesti peaminister. Nagu tavaliselt, kontsentreeris ta oma energia välissuhetele. Ta töötas eriti Briti-USA suhete nimel, selleks külastas ta kolme järgneva aasta jooksul Washingtoni.
1953. a aprillis lõi kuninganna Elizabeth Churchilli rüütliks, samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia, seda just eriti 6. osa The Second World War kohta.
1955. a aprillis astus Churchill tagasi (tema parlamendikarjäär kestis ümmarguselt kuuskümmend aastat, vaid väikese vahega aastatel 1923/24.), arvatavasti mängis siinkohas rolli läbi elatud rabandus. Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise „Inglise keelt kõnelevate rahvaste ajaloo” kallal.
1956. a koges uut väikest südame attaki.
1956. a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963. a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks.
1964. aastal lahkus Churchill poliitikast .
15. jaanuaril 1965 tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90-aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire’i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse.
Winston Churchill (paremal) koos teiste Buuri sõjas vangilangenud Briti sõduritega
Noor W.Churchill (1884) Noor Winston Churchill (paremal) koos oma ema ja venna, Jackiga 1889.
Winston Churchill (teine paremalt) Prantsusmaal Esimese Maailmasõja Pilt Churchillist
ajal. Churchill juhatas jalaväepataljoni läänerindel.
Randolph Churchill Mark Churchillist, kes oli sõja korrespodent Lõuna-Aafrikas 1899. a.
W. Churchill ja tema abikaasa Clementine Hozier
Suur kolmik
Vasakult: W.Churchill, F.D Roosevelt ja J. Stalin
Hitleri ja Churchilli võrdlus Churchill kohtub politseinikutega




Winston Churchilli tsitaate:

  • Personally I'm always ready to learn, although I do not always like being taught.“

  • A pessimist sees the difficulty in every opportunity ; an optimist sees the opportunity in every difficulty.“

on.“

  • I like pigs. Dogs look up to us. Cats look down on us. Pigs treat us as equals.“
  • „On kolme liiki valet: vale, häbematu vale ja statistika.“

  • Kapitalismi pahe on hüvede ebavõrdne jaotus. Sotsialismi pahe on häda võrdne jaotus.“
  • „Venemaal on peaaegu kõik keelatud. Kuid mis on lubatud, on rangelt kohustuslik.“
  • For myself , I am an optimist — it does not seem to be much use.
    • Kõnes Londoni linnapea bankettil (9. november 1954)

  • It's not enough that we do our best ; sometimes we have to do what's required .
  • Kui kotkad vaikivad, hakkavad papagoid vatrama.
    • Inglise keeles: When the eagles are silent , the parrots begin to jabber.

  • „Kui üksik puu jääb ellu, kasvab see tugevaks .“
  • „Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi.“
  • You can always count on Americans to do the right thing - after they've tried everything else .“

  • Continuous effort - not strength or intelligence - is the key to unlocking our potential.

Kasutatud materjalid

11
Vasakule Paremale
Winston Churchill - elulugu #1 Winston Churchill - elulugu #2 Winston Churchill - elulugu #3 Winston Churchill - elulugu #4 Winston Churchill - elulugu #5 Winston Churchill - elulugu #6 Winston Churchill - elulugu #7 Winston Churchill - elulugu #8 Winston Churchill - elulugu #9 Winston Churchill - elulugu #10 Winston Churchill - elulugu #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Välgats Tartust Õppematerjali autor
Winston Leonard Spencer Churchilli eluloo kokkuvõte kronoloogilises järjekorras. Churchilli pildid ja tsitaadid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Winston Churchill

Kristi Reispass Gustav Adolfi Gümnaasium Juhendaja: Sirje Promet 2008 Sisukord: · Eessõna Lk 3 · Lapsepõlv Lk 4 · Noorusaastad Lk 5 · Abielu Lk 5 · Poliitiline karjäär Lk 6 · Poliitikast loobumine Lk 8 · Kokkuvõte Lk 9 · Lisad Lk 10 · Kasutatud materjalid Lk 10 2 Eessõna Winston Churchilli kirjeldatakse sageli ühe epohhi võtmefiguurina, vägivallavõimu eeskujuliku vastasmängijana. Churchill oli Hitleri eeskujulikuks vastasmängijaks, seejuures ei olnud ta mitte lihtsalt mees, kes tõkestas Hitleri tee ,,lõppvõidule" läänes, vaid ka range antikommunist, kelle jaoks oli 1945. aastal tehtud alles pool tööd. Pärast seda peeti tema vaimus Ameerika võimudega külma sõda kuni kommunismi kokkuvarisemiseni.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Winston Churchill

Winston Churchill Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. November 1874 ­ 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik, kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal. Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab".

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Winston Chruchill

Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20

Ajalugu
thumbnail
10
odt

Winstone Churchill

......................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad....................................................................................................................................8 Sissejuhatus Sir Winston Leonard Spencer Churchill ( 1874-1965 ) on üks kuulsamaid Suurbritannia peaministreid läbi ajaloo, kelle poliitilisi manöövreid imetletakse ja kelle kuulsaid kõnesid tsiteeritakse siiani. Käesolev referaat uurib, kes oli Winston Churchill, milline oli tema perekond, hariduskäik jne. Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana,

Ajalugu
thumbnail
21
docx

Winston churchill

Kohila Gümnaasium Winston Churchilli poliitiline karjäär Juhendaja: Koostanud: 2009 Sissejuhatus valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

· Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 6. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? Sõda NSVL vastu 1941

Ajalugu
thumbnail
26
docx

II maailmasõda ja külm sõda

22.juuni sõlmis Prantsusmaa sakslastega vaherahu (Compiégne’i metsas). Selle põhjal okupeerisid sakslased Prantsusmaa põhjaosa ja lääneranniku, lõunaosas moodustati saksasõbralik nn. Vichy valitsus, eesotsas marssal Pétain. Prantsusmaa vastupanu hakkas Inglismaalt juhtima Charles de Gaulle – 18. juuni kõne. 7. Lahing Britannia pärast (Battle of Britain) Sõja alguses oli Inglismaal vahetatud välja senine lepituspoliitikat ajav peaminister Chamberlain tugeva ja otsustava Winston Churchilli vastu. a) operatsioon Merelõvi: - meresõda - esialgu üritas Saksamaa meredessanti - kukkus läbi. b) õhusõda - Inglismaa linnade pommitamine10. juuli-31 okt. 1940, kuid Inglismaad ei alistatud c) katse kehtestada blokaad 5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis.

Ajalugu
thumbnail
200
pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun