Kultuuritivõrdlev psühholoogia (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin

HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. ​Keel ja Kirjandus, l​ k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k ​cultura ​individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k ​“​cultura​” ​on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “​cultus”)​ . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui

Kultuuri teooria

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

15

docx

Kultuuride vahelised erinevused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord  1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se

Suhtlemisõpetus

18

docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

Osaoskustest ei ole selle meetodi puhul ükski eriliselt rõhutatud. Meetodit saab kasutada nii laste kui ka täiskasvanute õpetamiseks. Audiolingvaalne meetod (ing The Audio-Lingual Method) töötati välja Ameerika Ühendriikides Teise maailmasõja päevil. Meetod saavutas kogu maailmas suure populaarsuse ja oli kuni 1980.aastateni kasutusel pajudes maades. Audiolingvaalse meetodi kujunemist on oluliselt mõjutanud biheivioristlik psühholoogia ja strukturaallingvistika. Biheivioristid kirjeldasid inimese käitumist (sh ka keelilist) lihtsustatult. Nad arvasid, et inimene reageerib ärritusele ja kui ärritustele anda positiivset tagasisidet, kujuneb sellest pikapeale harjumus. Keeleõppimist vaadeldigi kui harjumuste mehaanilist tekitamist, st dialoogide ja lausemudelite päheõppimist. Olulisele kohale tõusis keelte võrdlev analüüs, sest teadvustati, et keeltevahelised

Eesti keel

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme

Nõustamine

11

odt

Kakskeelne laps

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008  Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism ­ kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt

Lapse areng

5

pdf

Nimetu

1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Heri

Eesti keel

4

docx

Keeleteaduse alused II

1. Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esitatakse kummagi rüh

Eesti keel

Kommentaarid (1)