Uni ja unenäod
Ühenduses perioodilise
päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja
loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8
tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem.
Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu.
Uni on psühho-füüsiline
nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui
ka meie hingeelu . Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis
paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste
lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma
pead püsti hoida – tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul ,
jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi
sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15
Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me
Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu.
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid........
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
Kas kõik näevad unenägusid ? Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8
Kõik kommentaarid