Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II maailmasõjajärgne maailm (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

II maailmasõjajärgne maailm #1 II maailmasõjajärgne maailm #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura Vitsut Õppematerjali autor
Raudne eesriie, Külm sõda, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Berliini blokaad, NATO, VMN, VLO, idablokk, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Korea sõda, Ungari ülestõus, Suessikriis

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Külm sõda

3) Lõpeb 02.09.Jaapanis ­ sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm ­ st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine ­ iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD ­ demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949])

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne ­ algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

vastu. Kuna lääneriigid olid Suessi kriisiga hõivatud, siis NSVL tekkis võimalus ülestõus Ungaris maha suruda. Ungarlased osutasid vastupanu ja pöördusid abipalvega ÜRO poole. Vastupanu suruti maha 7 nov 1956. Berliini kriis (1958-1961) NSVL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. SLV ning kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsiooni ning NSVL ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud see, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hrustsov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ä

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Sõjajärgne maailm

valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvasse. Olles jõudnud veendumusele, et lääneriigid annavad NSV Liidule Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed, otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. 4.novembril 1956 alustasid 200 000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased osutasid ründajatele meeleheitliku vastupanu ning pöördusid abipalvega ÜRO poole. Maailm vaatas Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt. Vastupanu Budapestis jätkus 7.novembrini, lõplikult suruti Ungari ülestõusu maha kuu keskpaigaks. Enne seda jõudis Ungarist põgeneda 180 000 inimest. Lahingutes langes vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kelles osa lasti järgnenud terrori käigus maha. Arreteeriti ka Imre Nagy, kellele pakuti elu, kui ta mõistab ülestõusu avalikult hukka. Nagy keeldus ning poodi 1958.aastal üles. Suessi kriis

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun