Vikerlased, Cyrillus Kreek ja Evald Aav (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

C. Kreek, H. Eller, E. Aav

muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) ­ 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Ta huvituspuhkpillimängust, mängis

Muusika

2

doc

Eesti heliloojad

· ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 ­ 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia''; koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 ­ 1970)

Muusika

8

doc

Eesti heliloojad

"Luule, see ei tule tuulest" (A. Haava), "Kuidas juhtus" (M. Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun) Meeskoorilaulud "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits) "Ei ole leelo maasta löütü", "Küll ma laulaks", "Vanapoiss kandis metsa ääres", "Kadaka Kai" (rahvaluule)  Cyrillus Kreek (1889-1962) Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud rahvalaulud (koraalimeloodiate rahvapärased variandid), mida ta kogus Lääne-Eestis (ka saartel) ning Lõuna-Eestis Urvastes. Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas

Muusikaajalugu

1

doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa-tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta endale palju uusi eesti tuttavaid, kellega näiteks ta peab jagama tuba ja kõike muud

Muusikaajalugu

2

doc

Konspekt 12klassi Eesti muusikast

Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming. -Kasutas palju polüfoonilisi võtteid - ületamatu kõrge professionaalsusega meister polüfoonilise koorimuusika alal! -Tähtsal kohal tema vaimulikud koorilaulud!

Muusika

2

odt

Cyrillus Kreek - lühireferaat

Cyrillus Kreek Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus läänemaal. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii kodus kui koolides, kus isa õpetamas käis. 1896. Aastal sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere ka lühemat aega elas ning kus sai terve pere õigeusku ristitud. Karl Ustavist sai venepärane Kirill- siit ka tema hilisem kunstnikunimi, Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril ja orelil. Ta huvitus puhkpillimängust ja mängist kooli pasunakooris ning tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ja laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas Kreek 1908. Aastatel 1912-1916 jätkas Kreek kompositsiooni ja muusikateooria alal

Muusika

4

docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED  · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) ­ · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek ­ Kirill ­ Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma) LOOMING · Vaimulikud rahvalauluseaded (üle 640) ­ kogus peamiselt Lääne-Eestist ja

Eesti muusikaelu 20.saj algul

8

doc

Cyrillus Kreek

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ................................................

Muusika

Kommentaarid (0)